Viiuli sünd saab alguse õige puu valimisest. Valikuga tehakse algust juba talvel. Ega iga puu sobigi pilli voolimiseks. Näiteks oksarohke tüvi välistab kauni kõla juba eos, kirjutab BBC.

Õige kuusk, millest pilli voolima asuda, leitakse sageli kümnete tuhandete seast. Meistrid ise nimetavad seda üht ja ainust Stradivariuse puuks.

Stradivariuse puu juures on oluline, et ta oleks kasvanud võimalikult aeglaselt. Nii saavutab puu parimad eeldused kauniks muusikaliseks kõlaks.

"Mägedes kasvavad puud nii aeglaselt. Vahel nende kasv lausa peatub. Nii nad koguvad jõudu. Mägedes on lausa tuhandeaastaseid puid, " selgitab viiulimeister ja puude väljavalija Lorenzo Pellegrini.

Pellegrini sõnul tuleb viiulipuudel lasta kasvada tihedalt üksteise kõrval. Samuti peab kasvukeskkond olema veevaene, et puu süda püsiks kuiv. Nii sünnivad parimad kõlaomadused.

Kui sobiv puu on leitud, tuleb selle langetamisega veel oodata. Ilm peab olema sobiv. Ideaalne päev saabub sügise lõpus, kui puumahl on tasapisi juurtesse nõrgunud. Samuti on see aeg, mil kuu asub horisondi suhtes kõige madalamal.

Puu langetaminegi on suur ettevõtmine, lausa omamoodi tseremoonia. Selleks kogunevad raidurid metsa ning langetamise au kuulub noorimale raidurile.

Edasi asutakse pilli meisterdama. Selleks, et puu kõla kindlaks teha, kasutatakse mitmesaja aasta vanust helitesterit. See seade teeb kindlaks, kas kõla on piisavalt soe ja pehme ning toon piisavalt täpne.

Kui kõik parameetrid on kontrollitud, saab alguse aeganõudev voolimistöö. Nii sünnivad siia ilma viiulid, mis pälvivad maailmset tunnustust. Sünnivad Stradivariuse viiulite noored järeltulijad.