Mänd ütles Raadio 2 saates "Puust ja punaseks", et ühevärvilised munad, nagu kanadel, on looduses küllaltki haruldased.

"Looduses on valgeid mune nendel, kes pesitsevad kuskil õõnsuses ja kellel ei ole karta pesarüüstamist," rääkis Mänd siiski.

Tema sõnul on kanadega väga sarnased munad partidel, kuid kui pardimuna süüa, siis selle maitse on pisut erinev. "Erinevate linnuliikide munade puhul on sarnase töötluse puhul erinevad maitsenüansid küll," lausus ta.

Munade värvusel on Männi hinnangul looduses näiteks kaitseülesanne. "See on vanim seletus sellele, miks paljude lindude munad on mustrilised ja värvikirevad," ütles ta.

Ta lisas, et linnumunade muster teenib maskeeringu huve, et potentsiaalsed kiskjad ei leiaks neid üle. Tulemused on kontrollides siiski vastuolulised olnud ja paljudel liikidel pole see seletus pädev.

"Näiteks on pakutud välja ja saadud tõendeid, et viimastel aastatel võib munade värvus teenida signaliseerimise eesmärki. Mida värvilisem ja kirevam on munakoor, seda rohkem see võib anda sõnumi emaslinnu isaspartnerile, et emaslind muneb kvaliteetseid mune, kust tulevad kvaliteetsed linnupojad," ütles Mänd, kelle sõnul ei ole ka see seletus ainuõige.

Alles hiljuti pakuti Männi sõnul välja ka hüpotees, mis tugines sellele, et värvuspigmendil, mis muudab kanamunad pruunikaks, on munakoore tugevust suurendav roll.