Raadla sõnul on viimaste uuringute järgi e-sigaretide suitsetamine ehk veipimine kahjuks noorte hulgas üsna levinud. "Viimaste aastate muudatused on olnud see, et noorte ohutaju e-sigaretide osas on langenud. Kui varasemalt peeti ühte või kahte proovimiskorda problemaatiliseks, siis viimase aastatega on see kadunud. See on ka üks põhjus, miks me tervisemuuseumiga sellise haridus- ja ennetusprojekti oleme ette võtnud," selgitas Raadla.

55 protsenti õpilastest on enda sõnul proovinud e-sigarette vähemalt korra elu jooksul, 38 protsenti proovinud viimase aasta jooksul ja 25 protsenti viimase kuu jooksul. Kusjuures poiste hulgas on tarbimine langenud, tüdrukute seas tõusnud.

"Me teame millised need e-sigaretid välja näevad, teame ka seda, et noored proovivad maitsestatud e-sigarette. Vahel tundub, et see noortele tüdrukutele turundatud ja suunatud toode," tõdes Raadla, kelle sõnul on suurim e-sigarettidega seotud müüt arvamus, et see sisaldab lihtsalt maitsestatud veeauru.

"Noored ega ka paljud täiskasvanud tegelikult ei teagi, mis seal e-sigareti sees on. Loomulikult on seal nikotiin, paks õline vedelik, glütserool, propüleen-glükool ja väga palju muid mürgiseid ning meie kehale üldse mitte häid aineid, mida ei oleks üldse hea kopsu tõmmata, aga eriti noortel inimestel."

Raadla selgitas, et nikotiin jõuab ajju kuue sekundiga ning tõstab kiiresti dopamiinitaset. "Mis tekitab korraks heaolutunde, aga sama kiiresti see tase ka langeb. Ehk kohe tekib ka vastupidine efekt. Mõju on ka südamele, kopsudele, see ärritab hingamisteid. Suust saab ka pikalt rääkida. See kuivatab suu ära, suus on vähem sülge, mikrofloora väheneb, halb hingeõhk, kaaries jms. See on ka üks teema," selgitas Raadla.

E-sigaretid liiguvad erinevates sotsiaalmeediagruppides, käest kätte ning neid tellitakse ka internetist. "Soovi korral on need kahjuks üsna kergesti kättesaadavad," märkis ta.

Terviseamet on teinud kolm õppevideot, mis on mõeldud õpetajatele koolis kasutamiseks ning mis annavad lastele konkreetseid abinõusid, kuidas näiteks e-sigaretist seltskonnas keelduda. Raadla sõnul on videod noorte enda poolt hästi võetud.

"Tundub, et see teema, mis veibi sees päriselt on ja mida see päriselt teeb, see tõesti kõnetab noori," sõnas Raadla.

Praegu saavad klassid osaleda ka "Pilt selgeks" väljakutses, kus tuleb uurida veipimisega seotud müüte ja teha neist lühivideo.