Suve jooksul valmis Tallinnas viie kunstniku käe all kuus seinamaalingut. Tallinna linnavalitsus üritab seinamaalingute abil vähendada sodimist linnaruumis, kuid tänavakunstnikud otsustasid seinamaalingud omakorda üle joonistada.

Tänavakunstnik või -rühmitus nimega "PASR" joonistas linna poolt heaks kiidetud taiesed üle. Väidetavalt oli põhjus selles, et üks sein, mille PASR oli varem täis joonistanud, maaliti üle. Nüüd on linn ülesodijatega nõiaringis.

"Mõned tänavakunstnikud on kuulutanud sõja strateegiale, mis on suurlinnades väga levinud. Kui püstitatakse uus maja, või see värvitakse üle, või püstitatakse pisihoone nagu elektrimaja, kuhu tihti tekivad väikesed sodimised, siis tellitakse nendele juba ette mingisugune kunst avaliku konkursi korras. Avalikult tellitud kunsti eesmärk on mingis mõttes peatada, vähendada, tõkestada või asendada traditsioonilist grafitit," selgitas Kagovere.

Rahvariides tüdrukut, kes nüüd piilub üle kirja "PASR", Kagovere ise enam üle ei maaliks. "Küsimus on selles, millist sõnumit linn saata soovib. Grafitikunstnike sõjakuulutamine on kindaviskamine ja küsimus on, kas sa võtad selle kinda üles või mitte. Kas sa lähed konksu otsa või mitte. Kui sa lähed sõtta, siis on selge, et see sõda ei lõppe. Siin võiks vaadata neid erinevaid grafitisid üksikjuhtumitena," leidis Kagovere.

"Kui palju nad ikkagi segavad, kui "koledadad" nad siis tegelikult on ja mida nad ikkagi linnaruumis teevad," lisas ta. ""PASR-i" nn pommide üle värvimine ei näe tingimata ilusam välja. On arusaadav, et pikas perspektiivis tahab linn sinna tellida uued tööd asemele, aga lihtsam strateegia oleks olnud lasta neil pommidel seal pool aastat olla. Sellega oleks võib olla ka "PASR-i" viha lahtunud."

Väidetavalt on "sõja" aluseks kirjutamata reegel, et teise tänavakunstniku tööd, nagu tehti "PASR-iga", üle joonistada ei tohi. "Nii palju kui mina tean, siis on just vastupidi: tänavakunst või grafiti on just väga ajutine. Sinna juurde käib see, et nii kui sa selle töö teed, siis sa dokumenteerid selle, sest järgmine päev, nädal või kuu võidakse see üle joonistada. See hoiabki selle väga kiirena ja pidevalt värskena," selgitas Kagovere.

"Linn telligu töid edasi, see on kasulik ja lisab midagi linnaruumi. Samas ei tasuks ka minna paanikasse, kui neid aeg-ajalt üle joonistatakse. Nad ei saa eeldada, et need nüüd jäävadki elu lõpuni sinna."

Ta tõdes, et ülesodijatele ei pruugi mõned tellitud tänavakunstiteosed meeldida. "Seal tekib väga palju veidrat kitši, mis grafitikunstnike või paljudele teistele inimestele ei meeldi, mistõttu tekib reaktsioon. Grafitikunstnikud tahavad midagi rohmakamat. Selles mõttes on see konflikt seal eos olemas. Isegi kui minna öelda "PASR-ile", et siin on sulle vaba sein, siis võib-olla tahavad nad ikkagi öösel minna ja adrenaliinilaksu saada," rääkis Kagovere.

"Laia pintsliga grafitit sodimiseks nimetada ei ole adekvaatne. Tuleb vaadata konkreetseid töid. On käpardlikke sodimisi ja on väga huvitavaid töid. Ka nende sodimiste hulgas võib olla midagi kunstilises perspektiivis huvitavat. Aga see on selge, et grafiti on linnaruumi-tapeedi loomulik osa. Seda kella on võimatu tagasi keerata," lisas ta.