"Toidusalu oma olemuselt on metsa jäljendav taimede kooslus. Kui kogukonnaaias on meil üldjuhul kastikesed, kus igaüks paneb oma kastikesse porgandit, tomatit või lillekesi, siis toidusalu on rohkem püsihaljastus, seal ei ole kastikesi, vaid on suured Tootsi peenrad nagu vanaema aias," selgitas Mustamäel, Tammsaare tee ääres asuva toidusalu loomise projekti juht Maarja Käger Balti uuringute instituudist.

Toidusalu rajati Kägeri sõnul permakultuuri põhimõttel. "Me ei kaevanud seal midagi, jätsime alles kõik ussikesed, putukad, kes elavad mulla alumistes kihtides ja rajasime selle muru peale. Hakkasime muru peale papikihte panema, sest papp on hea järgmistele ussikestele ja annab hiljem ka toitaineid," tõdes Käger.

Käger tõi välja, et toidusalus on saialilli, aga ka murulauku, küüslauku, maapirni, mädarõikaid, erinevaid marjapõõsaid, kirsid, õunad ja vaarikad. "Väga mitmekesine taimestik, mida inimesed saavad vaadata, süüa ning õppida tundma ja kasutama," nentis Käger.

Aeda toidusalu ümber ei ole ega tule. "Kõike võib sealt korjata, aga sellise arvestusega, et teistele ka jätkuks. Metsa me ka ju ei korja tühjaks. Praegu on seal saialilli ja kes tahab, võib sealt tee jagu korjata ja teha endale värsket teed," tõi Käger välja.

Kogukonnaaedades on Kägeri sõnul olnud ka rüüstamiskogemusi. "Mõned kasvatavad ainult sellepärast, et oleks midagi koos teha ja arvestavad sellega, et saaki ei saa."

Toidusalu rajamisega alustati kevadel ja enne tegutsema asumist läbiti ka koolitus. "Kogusime ümberkaudsetelt inimestele tagasisidet, mida nad seal kasvamas näha tahaksid. Suve lõpu poole tegime koos ka linnupesakaste," sõnas Käger.

1. oktoobril kutsuvad nad huvilisi kohapeale vaatama, mis toidusalus tehtud on, koos istutakse veel taimi juurde ja tehakse ühiselt süüa. "Tutvume ka ümbruskonnas olevate taimedega, sest tegelikult meil on söödavaid taimi ju rohkem, mitte ainult need, mis kasvavad peenras, linn on söödavaid taimi täis. Tahame sellega inimestele meelde tuletada, et toidulaud saab olla mitmekesine," nentis Käger.