Emor viis tänavu juunis läbi tervishoiu ja patsiendikäitumise uuringu, mis kaardistas 16-74-aastaste Eesti elanike suhtumist tehisintellekti kasutamisse tervisevaldkonnas. Uuringus osales 1051 inimest.

"Oleme seda uuringut juba kolm aastat teinud ja tahtsime kaardistada, kuidas inimeste suhtumine terviseteemadesse ajas muutub," tõdes Emori uuringuekspert Kaisa Esko.

"42 protsenti inimestest kasutab tehisintellekti oma tervisemurede puhul ja 23 protsenti inimestest usaldavad sealt saadud infot. Me kogume infot igalt poolt ja see ei tähenda, et me alati kõike ka usume. Inimestel on säilinud tervislik kriitilisus tehisintellekti osas, et ei saa kõike usaldada, mida AI vastab," ütles Emori uuringuekspert Kaisa Esko.

Eksperdi sõnul peegeldab see terviseküsimustega kaasnevat kriitilisust ning tehnoloogia praeguseid piiranguid. "Küsid midagi, AI vastab ühtemoodi, sa ütled ühe detaili juurde ja ta ütleb täiesti teist asja," selgitas Esko AI vastuste ebaühtlust.

Tehisintellektist võiks tulevikus kasu olla arstide eeltöös, näiteks info haldamisel või visiitide ettevalmistamisel, samas kui inimesed soovivad läbipaistvust ja selgelt teada, millal nad suhtlevad süsteemiga ja millal päris eksperdiga.

Esko lisas, et automatiseeritud lahenduste populaarsuse taga on osaliselt ka majanduslikud põhjused: "Kõigile ei ole näiteks tasulised arstiabiteenused niivõrd kättesaadavad."