Kriisiekspert Linda Lainvoo rääkis "Ringvaates", et kõige keerulisem olukord on sõda, kuid ette võib ka tulla teisi suuremaid ja väiksemaid intsidente, mille käigus meil on vaja kiiresti objekte liigutada. 

Kuigi praegu toimub õppus eesmärgiga halvimaks valmis olla, on Niguliste muuseumi ajaloos olnud päriselt ka hetk, kus kollektsioon tuli evakueerida. See juhtus 1943. aastal teise maailmasõja ajal.

"See andis meile kinnituse, et neid on võimalik suures mahus korraga liigutada," ütles Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo.

Et päris kunsti säästa, on Niguliste muuseumis väljas olevatest teosest loodud maketid, mis kaaluvad täpselt sama palju ja käivad vajadusel samamoodi kokku.

"Need on ikkagi sedavõrd haruldased ja olulised objektid, et neid niisama solgutama ei hakata. See on ka osa sellest, mis teeb väliõppuse niivõrd keeruliseks ja kalliks, et me loome objekte, mille peal saame katsetada. See ei ole Ikea mööbel. Siin ongi nuputamist, kuidas me seda teeme ja kuidas me teeme seda viisil, et teos ei saaks kahjustada," rääkis Lainvoo.

Kui Nigulistes peaks midagi juhtuma, peavad esimesena muuseumist välja saama vanemad teosed, seejärel võetakse ette uuemad tööd. Kuhu kriisi korral teosed viiakse, Lainvoo ei avaldanud.