Eesti Ekspress kirjutas möödunud nädalal Eesti Draamateatri endisest lavastajast Oliver Reimannist, kes tunnistas, et andis kahele inimesele nende teadmata MDMA-d. Draamateater lõpetas seejärel Reimanniga töölepingu ning juhtumi suhtes alustati kriminaalmenetlust.

Psühhiaater Viljard Veede sõnul on MDMA mõju inimestele üldjoontes hästi teada.

"Tavapärased efektid on meeleolu tõus, eufooria, ärevuse vähenemine, sisemise ja füüsilise pinge vähenemine. Tekib julgus ja soov rohkem suhelda, inimestega on kergem on ennast lähedasemalt tunda ning neid on kergem usaldada," kirjeldas ta "R2 päevas".

Samuti kirjeldatakse MDMA mõju sageli väga tugeva heaolutundena, mõnel inimesel võib MDMA suurendada ka seksuaalsoovi. Veede rääkis, et erinevatel inimestel võib sama aine põhjustada väga erinevaid kogemusi. Seetõttu on eriti oluline erinevus vabatahtliku tarvitamise ja olukorra vahel, kus inimene saab ainet enda teadmata

"Igaühel on oma individuaalne lugu taga, mida ta sellest ainest täpselt otsib," märkis ta.

Sõltuvuse ravis tuleb otsida tarvitamise põhjust

Arsti sõnul ei ole sõltuvusravis olemas imeravimit. "Suuresti piirdub see ikkagi psühhoteraapiaga, sõltuvusnõustamisega, kogemusnõustamisega," kirjeldas ta ja lisas, et lisaks on oluline mõista ka seda, miks inimene aineid tarvitama hakkas.

Sageli on tarvitamisega seotud depressioon, ärevus või varasemad traumad. Lisaks mõjutab sõltuvuse kujunemise riski ka pärilik ehk geneetiline haavatavus. Samas võivad mõned kergema või mõõduka sõltuvusega inimesed tema sõnul tarvitamise iseseisvalt lõpetada.

Veede leiab, et sõltuvusabi ei ole Eestis väga heal tasemel kättesaadav, sest spetsialiste on vähe. Kuigi kõik psühhiaatrid puutuvad oma töös kokku alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, võib sõltuvusprobleemidega tegelemise kogemus arstiti erineda.

Veede sõnul on oluline probleemidest rääkida ja mitte püüda neid üksi lahendada. Sõltuvusprobleemiga inimesel soovitab ta abi otsida psühhiaatrilt, psühholoogilt, kliiniliselt psühholoogilt, sõltuvusnõustajalt või kogemusnõustajalt. Kui inimene kahtlustab endal näiteks depressiooni või aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, soovitab ta alustada psühhiaatrist.