Uimastipoliitika vaatleja: kainus ei sobi igaühele
Uimastipoliitika vaatleja Mart Kalvet rääkis saates "R2 Hommik!", et on inimesi, kelle jaoks mingisuguse tarvitamisega on lihtsam oma eluga toime tulla ning kellele peaks võimaldama võimalikult ohutut elamist, et nad ei teeks endale ja teistele viga. Kalvet tõi välja, et kuni inimene on elus, on veel lootust sõltuvusest üle saada.
Eesti toksiliste uimastite kriisi kajastus jõudis mõned päevad tagasi Saksamaa rahvusringhäälingu uudistesaatesse "Euroopa magasin" ja Eestit nimetati seal Euroopa uimastituru katsepolügoniks. Saates said sõna kriminaalpolitseijuht Rait Pikaro ja Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühingu juhatuse liige Mart Kalvet.
"Senine globaalne keelusüsteem ei anna soovitud tulemusi. Me oleme nüüd üle saja aasta üritanud uimastite kasutamist ja turustamist piirata jõumeetoditega ehk pakkumise piiramisega, aga kuni püsib nõudlus, püsib ka pakkumine, mis läheb põranda alla ja on kuritegelik. Nõudlus pigem süveneb. Üha selgemaks saab, et vanamoodi me sellest mülkast ennast välja ei kaeva," tõdes Mart Kalvet.
Selliseid üledoosijuhtumeid, kus eksperimenteeriv tarvitaja proovimise peale ära sureb, on Kalveti sõnul õnneks vähe. "Sünteetiliste opioidide tarvitamisega on meil vene rulett. Inimesed, kes tarvitavad, ei tea, mida nad täpselt tarvitavad, ei tea tihti ka nende varustajad ja levitajad, mis aineid või veel hullem, ainete segu nad müüvad."
"Fentanüüliaeg on ammu möödas, see ei ole enam valdav. Uimastisuremuse lohk oligi sel ajal, kui fentanüül oli turult kõrvaldatud ja nagu ka "New York Timesis" kirjutati, mille peale tehti see "Euroopa magasini" saade, see, mis järgnes, oli tegelikult veel hullem. Meie organisatsioon, MTÜ Lunest hoiatas juba toona, et midagi asemele pakkumata ei ole sel sammul oodatud mõju, sest loodus ja turg tühja kohta ei salli ja valdavalt on nii, et see, mis asemele tuleb, on hullem, ja nii läkski," selgitas Kalvet.
"Meil on vaja esmalt pedagooge harida ja siis pedagoogidel omakorda tulevasi põlvkondi. Kõige parem ravim olukorra vastu, kus turul on tundmatud ained, on välja selgitada, mis need ained on ja millised on nendega seotud ohud ja kuidas neid ohte maandada või vältida. Meil on Eestis tohutult palju ära teha nii ennetuse ja hariduse vallas, kuid ka kahjude vahetu vähendamise vallas. Meil on olemas küll süstlavahetus ja sõltuvusravi teenused, tugiisiku teenus Sütik, kus ma ise töötan, aga oleks vaja ka uimastite tarvitamise eelset testimise teenust ja muud."
Opioidid on Eestis Kalveti sõnul väga suur murelaps, sünteetiliste opioidide kriisiks me seda nimetame, aga sünteetilisi uimasteid on meil veel.
"Ma usun, et teavitamisest on rohkem kasu kui karistamisest. On inimesi, kellele kainus ei sobi. Kes võivad küll proovida, aga kelle jaoks mingisuguse tarvitamisega on lihtsam eluga toime tulla. Me ei peaks neid vangi panema, vaid võimaldama võimalikult ohutut elamist, et nad ei teeks endale ja teistele viga selle käigus," tõi Kalvet välja. "Aga enamiku inimeste kohta võib öelda, et kuni inimene on elus, on veel lootust, et ta saab oma sõltuvustest üle ja elab normaalset elu."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "R2 Hommik!", saatejuhid Bert Järvet ja Ivo Tšetõrkin







