"Torontos avati pidulikult Keskus, mille kontseptsioon teatud mõttes baseerub endisel Eesti Majal, mis asub teises kohas. Keskuse ehitamine ei ole lihtne, see on võrdlemisi väike maja, aga on ehitatud väga tihedasse kohta ja metroo peale," ütles riigiarhitekt Tõnis Arjus.

Toronto on olnud tõeline eestluse pesa juba rohkem kui pool sajandit. "Eestlaste aktiivne jälg on siiamaani Toronto ühiskonnas väga tugev. Seltsielu ja kõik erinevad kultuurisündmused, mis seal toimuvad, väärivad ka sellised uhkeid hooneid," tõi arhitekt välja.

Paljud eesti arhitektid on ka Toronto linnapilti väga tugevalt mõjutanud. Üheksa aastat tagasi tegi Jarmo Kauge suure uurimuse Toronto arhitektuurist läbi eestlaste teoste ja sellest valmis paks raamat "Uude maailma. Eesti arhitektid Torontos."

"Eesti arhitektid on jätnud Toronto linnapilti märkimisväärse jälje. Paljud neist olid juba kas Eestis, Saksamaal või Rootsis õppinud arhitektiks ja põgenesid sinna, läksid sinna tööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli ka ülesehituse periood. Eesti Euroopa-meelne ja värske mõtlemine oli täpselt see, mida Torontos läks vaja," nentis Arjus.

Üks kõige kuulsaimaid arhitekte on Uno Prii. "Praegu tahetakse võtta ka mõnda Prii maja kaitse alla, sest need on nii uhked ja väärtuslikud."

Teine tuntud nimi Torontos on Henno Sillaste. "Kawe Plaza Tallinnas Vabaduse platsil on ka tema projekteeritud."

"Üks märkimisväärne maja Torontos on Peetri kirik, mis on juba 50. aastatel ehitatud ja Mihkel Bachi projekteeritud. See on suurepärane teos, moodne puidu käsitlus, mis toona seal oli unikaalne. Kirik on tänini kasutusel koguduse liikmete poolt ja sel aastal kirik võeti ka kaitse alla. Ka kohalikud on väga uhked, et suutsid selle teose kaitse alla võtta."

"Eesti mõte, keel, uhkus oma pärandi üle on kuulda, see säilib seal väga hästi ja seda õpetatakse ka oma lastele. Toronto linnapildi arengu puhul on huvitav, et nad on suutnud hoida unikaalseid elamispiirkondi, kus kõrgete majade kõrval on kahe-kolmekordsed elamud. Väga rohelised kohad ja nende ümber on aktiivsed peatänavad, kus elu pulbitseb," nentis arhitekt. "Toronto tuum on minu arvates väga meeldiv, ta kasvab hästi tihedaks ja hästi kõrgeks, aga tänavatasapinnal on samas hoitud inimsõbralikkust, mis on väga sümpaatne," tõi Arjus välja.