"Üks punkt, millele tahame tähelepanu pöörata, on see, et Eesti seadusandluses on loomi siiamaani koheldud asjadena. Seadus ei kohtle, aga seadus annab võimaluse selleks," ütles loomade eestkoste organisatsiooni Loomus liige Farištamo Eller.

Hiljuti vestles Eller mehega, kes soovis oma loomale teha elukindlustust, aga tuli välja, et summa mõttes on looma väärtus ainult see, millega ta osteti. "Või kui loomale tehakse viga, siis see on umbes sama, kui sa vigastad inimese omandit, näiteks lauda. Loomadele ei peaks kehtima samad õigused, mis inimestele, aga et loomade õigused oleks ka elusolenditena seaduses välja toodud," tõdes Eller.

Loomade eest seisjate hinnangul ei pöörata Eestis loomade heaolule piisavalt tähelepanu ja seepärast korraldavad nad 30. augustil kell 13 Tallinnas Tammsaare pargis rongkäigu, mis liigub Snelli tiigi suunas.

Ellerilt on küsitud, miks just praegu rongkäik korraldada ja ta vastas, et võib ju korraldada ükskõik millal, aga on vaja inimesi, kes ütlevad, et nüüd teeme ära. "Valimised ka tulevad ja neid teemasid tuleks tõstatada nii, et me ei räägiks valimisdebattides ainult maksudest," tõi Eller välja.

Lisaks lemmikloomadele on veel suur hulk loomi, kes vajavad tähelepanu. "Meil on nii palju loomi, kes on justkui ära peidetud, nähtamatud, näiteks farmiloomad, loomad, kelle peal teste tehakse, igasuguseid loomade kasutusviise on inimesed välja mõelnud," nentis Eller. "Tahame tähelepanu juhtida ka sellele, kuidas me loomadest üldse räägime."

Kui Eller on kuskil välja toonud, et võib-olla ei peaks Euroopa angerjat püüdma ja toiduks pakkuma, sest ta on kriitiliselt ohustatud liik, on talle öeldud, et aga see kala ei ole kaitse all. "Oleme rääkinud toidukohtade omanikega ja meile öeldaksegi, et kuni pole sellist seadust, mis seda otseselt keelaks, senikaua nad järgivad seadusi ja seda kala ka pakuvad," tõi Eller välja.

Tihti kuulevad loomaõiguslased seda väidet, et seni kuni miski on seadusega lubatud, seda ka tehakse.

Tuntud loomakaitsja muusik Moby, kes käis hiljuti ka Eestis, on öelnud, et kui tal on raske, siis ta kogu aeg mõtleb sellele, et loomadel on veel raskem. Ta mõtleb igal hommikul sellele, mida ta saaks teha, et loomadel oleks parem, sest loomi on nii palju, kellel on väga raske. "Mulle tundub, et kõik, kes seda rongkäiku teevad, toetama tulevad või püüavad loomade eest rääkida, neil on sama tunne. Nii kaua, kui mul endal on võimekus ja võimalus rääkida, nii kaua ma seda ka teen, sest loomadel on veel hullem," ütles Eller.