Tänavu aprillis sündis Luunja tallis Eesti esimene kloonitud varss.

"Esimese klooni, varsa Wodan M Alpha puhul on küll selline tunne, et vana Wodan on ise varsa sisse sündinud. Ta on selline varss, kelle puhul tundub, et ta on elus kõike näinud," nentis tippratsutaja Urmas Raag.

Wodan M Beta sündis 27. juulil küllaltki ootamatult. "Ta sündis küll tähtaja sees, aga märal ei olnud mitte ühtegi märki, et ta nüüd poegima hakkab. Ühel hommikul tulime karjamaale ja Beta oli olemas ja kõik oli hästi," ütles Eesti Maaülikooli embrüoloog Elina Tsopp.

Kolmanda varsa Wodan M Gamma sünd oli Tsopi sõnul valvsa jälgimise all. "Mära tõime igaks juhuks varem tuppa, poegimine läks hästi ja varsaga on ka kõik hästi. Nii edukat kloonimist siiamaani veel nähtud ei ole," tõdes Tsopp.

Embrüoloogi sõnul on vaja kõigepealt looma, keda kloonida. "Temalt on vaja DNA-d. Meie kasutasime kloonimisel uudset meetodit ehk tüvirakke, muidu kasutatakse naharakke. Tüvirakud külmutatakse, kloonimisprotsessi ajaks sulatatakse üles. Siis on vaja munarakke, mille seest võetakse välja munaraku enda DNA ja süstitakse asemele kloonitava looma DNA. Tehakse natuke trikke ja petetakse munarakk erinevate keemiliste ühenditega ära, et munarakk arvaks, justkui toimus viljastamine, mis hakkab arenema ja kasvab embrüoks. Embrüo külmutatakse ja kevadel alustatakse siirdamisega," selgitas Tsopp kloonimisprotsessi.

Kokku oli 40 munarakki, millest kloonimiseks sobis 30, millest omakorda 12 läks jagunema, sellest tuli kuus embrüot, kolm andsid tiinuse ja sündisid elusad varsad. "See on üsna kõrge efektiivsus," lisas Tsopp.

Raag tõdes, et nelja aasta pärast on näha, kas kloonitud varsa sisse õnnestus sokutada ka doonorhobuse hing ja säde, mida võistlusspordis vaja on või ainult keha. "Doonorhobune Wodan M hüppas kuueaastaselt oma vanuse kohta päris hästi ja tema sportlik karjäär oli Ameerikas," nentis Raag.

Sporthobused hakkavad võistlema nelja-aastaselt.

Tsopp tõi välja, et keskkonna mõju on kloonitud hobuse puhul väga suur. "Algab see mõju juba emaüsas, pärast sündi, kui piimakas ja rahulik on mära ning kõik see, mida mära varsale õpetab, loob tulevase hobuse. Keskkonna mõju on väga suur, mis loob sporthobuse ja tipphobuse," nentis Tsopp.

"Kui kloonimise tehnoloogia niivõrd efektiivseks ajada, siis minu poolest eetilisi küsimusi või loomade heaolu aspektist midagi väga pahasti ju ei olegi," sõnas Tsopp, kui eetiline protsess on kloonimine.

Tsopi sõnul on Luunja tallis ka originaal Wodan M-i järglane Walentina, kes on täpselt sama vana kui need kolm klooni. "Loo teeb huvitavaks see, et kolm kloonvarssa on selle pisikese varsa Walentina geneetilised isad, aga nad on kõik sama vanad," selgitas Tsopp.

Walentina on sündinud seemendusest. "Pärast seda, kui originaal Wodan M tervise tõttu magama pandi, võtsime munanditest välja sperma, külmutasime ära ja nüüd seemendasime mära selle spermaga ehk Wodan M sai pärast surma veel ühe varsa," tõdes Tsopp.