Pärn rääkis suvises "RIngvaates", et muda raviomadustele hakkas suuremat tähelepanu pöörama arst Carl Abraham Hunnius, kes saabus Haapsallu noore mehena. Legendi järgi nägi Hunnius kohalikke ja rannakalureid mudaga oma liigeseid määrimas.

"Ma usun, et ta tuli selles teadmiste tuhinas, et Läänemere lõunarannik oli sel ajal kuurarotielus tohutu hüppe teinud. Teatud mõttes aitas kindlasti kaasa ka selline mood ja tervistrend hoolitseda oma tervise eest. Aga ma usun, et muda oli ka toona väga innovatiivne. Tõsi, mudaravi tunti ka varasemates aegades, aga ma arvan, et siin, Läänemere kandis, oli see kindlasti värske ja uus idee."

Haapsalu mudaravi traditsioon arenes koos teiste ravivõimalustega. "Kui tulla mudaravilate alguse juurde, siis kaasa lõid siin kõik – apteekrid, arstid, kaupmehed. Tegelikult oli ju tegemist ühest küljest tervistava tegevusega, teisest küljest oli see kindlasti ka väga tulus äri," avas Pärn.

Pärna sõnul mõjutas mudaravi areng tugevalt ka Haapsalu linna arengut. Mudaravi meelitas linna suvitajaid ning suurenenud nõudlus tõi kaasa uute hoonete ehitamise.

"Muda kujundas Haapsalu, kas või läbi kinnisvaraarenduse. Peatänavast kaks kolmandikku ehitati umbes saja aasta jooksul üles. See oli meeletu areng: rong saabus siia, ühel hetkel hakkasid aurikud sisse sõitma. Oli publikut, kes soovis Haapsalusse tulla."

Mudaravi kasutatakse Haapsalus ka praegu. Spaa juhi Küllike Allmäe sõnul võib mudaravist abi olla muu hulgas alaseljavalude, ülekoormusest tingitud vaevuste ning liigese- ja lihaskonna probleemide korral.