"Lindpriisült kõlab ägedalt, annab kerget vabadusetunnet muusikas, mis ei ole üleliia lihvitud ja tuleb parasjagu nii nagu ta tuleb," selgitas Kantri Guidu Bändi solist Hannes Mets, millist muusikat bänd teeb. "Ümarat, lintmakile salvestatud muusikat tänapäeval palju ei ole."

Liialt puhtast ja produtseeritud muusikast on tänapäeval Metsa sõnul üleküllus.

Bändil ilmub varsti teine album "Lappa kotte", esimene album "Sitta kah!" ilmus 2025. aastal.

"See on nagu vanakooli bändi tegemine. Bändivennad tulevad kokku, on kaks kidrameest, bass, trummid ja vokaalid ja mängime koos. Õigel hetkel pannakse lint käima, kui salmid ja refräänid on endale vastuvõetavad. Kui lugu on selge," sõnas Mets.

Ruum, kus bänd lugusid salvestab, on Metsa enda ehitatud. "Stuudio on saunamajas, millele naabrimees pani nimeks Pilvelõhkuja, sest saunal on tornjas katus."

Esimese elektrikitarri ostis Mets enda teenitud raha eest 14-aastaselt. "See pill on mul siiamaani alles."

2010. aastal pärast sõjaväge läks Mets Giuseppe Perverdi big bandi. "Andsime päris palju kontserte. Olin seal soolokitarrist ja kolme albumi peale olen tausta laulnud ja ka solist olnud," nentis Mets.

Seejärel mängis Mets veel bändides Uus Energia ja Tiik.

"Kuna Kantri Guidu lood ei sobinud Tiigi bändi repertuaari, sest seal oli väheke tõsisem lüürika ja mustemad naljad, pidin tegema enda bändi," muheles Mets.

"Miks võtta ennast liiga tõsiselt, provokatsioon käib ikka asja juurde. Me oleme nagu punkbändi kogu aeg teinud. See on huvitav, on hea vaadata inimeste nägusid, mis nad siis teevad," tõdes Mets. "Hea on ka näha, kui inimestele korda läheb. Vihkajaid on ka, aga molli pole saanud."