Eesti suursaadik Iisraelis: Lähis-Ida eksperdiks ühe aastaga ei saa
Andres Vosman astus Eesti suursaadikuna Iisraelis ametisse 2025. aasta septembris. Selja taha jäänud kümne kuuga on ta saanud selgeks, kui keeruline on Lähis-Ida tegelikult mõista.
"Ma ei olnud eelnevalt Lähis-Ida ekspert. Inimesed kohapeal ütlevad, et Lähis-Ida eksperdiks ei saa ka pikkade aastatega – niivõrd keeruline ja mitmetahuline on see kohapealne olukord," rääkis ta "Vikerhommikus".
Suure osa suursaadiku esimesest tööaastast on võtnud kohtumised, lugemine ja kohaliku ühiskonna tundmaõppimine.
Kuigi viimased aastad on olnud Iisraeli jaoks keerulised, ei pea Vosman diplomaadi tööd sõja tõttu sisuliselt teistsuguseks. Diplomaat peab tema sõnul eelkõige mõistma asukohariigis toimuvat ning selgitama seda oma pealinnale, samal ajal esindades Eesti seisukohti.
Sõda mõjutab siiski igapäevast elu. Iraaniga peetud konflikti ajal seiskus suuresti tavapärane ühiskondlik tegevus ning paljud kohtumised kolisid veebi. Samas rõhutas suursaadik, et tema ega tema perekond ei tundnud end kordagi otseses ohus.
"Reaalsust on meil välisdiplomaatidel asukohariigis väga raske muuta. See mõnevõrra frustreerib," tunnistas ta.
Kõige rohkem avaldas talle muljet riigi varajase hoiatuse süsteem. Raketirünnakute ajal saabub hoiatus tema sõnul isegi linnaosa või kvartali täpsusega ning inimesed järgivad ametivõimude korraldusi väga distsiplineeritult. Vosmani hinnangul võiks Eesti sellest süsteemist palju õppida.
Suursaadiku sõnul jätab väljastpoolt vaadates Iisrael sageli mulje ühtsest riigist, kuid tegelikkuses on ühiskonnas väga palju erinevaid seisukohti. Ka Tel Avivis toimusid tema saabumise ajal igapäevased meeleavaldused nii sõja kui ka valitsuse vastu.
"See võib olla kohati selline mustvalge peegeldus Iisraelist kohapeal olles mulle vastu ei vaata – seal on väga palju arvamusi," lausus suursaadik.
Gazat puudutavast sõjast rääkides märkis Vosman, et Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, peavad pikaajalise rahu eelduseks kahe riigi lahendust. Samas on pärast Hamasi 2023. aasta rünnakut toetus sellele ideele Iisraeli ühiskonnas märgatavalt vähenenud.
"Püsiva rahu eeldusena tundub see olevat ainuvõimalik, aga tee sinna ei tundu veel olevat väga lühike," tõdes ta. "Ma ei ole kuulnud väga realiseeritavat ja tõsiseltvõetavat alternatiivi kahe riigi lahendusele."
Eesti kuvand on positiivne
Vosmani sõnul tuntakse Eestit Iisraelis eelkõige digiriigi, NATO liitlase ja Venemaa naabrina. Negatiivseid ajaloolisi seoseid pole ta enda sõnul oma töös kohanud.
Samuti peab ta oluliseks meenutada Eesti juudi kogukonna ajalugu. Tänavu möödus sada aastat juudi kultuurautonoomia loomisest Eestis, mis oli tollal maailmas erakordne samm. "Eesti oli esimene riik, kes niivõrd ulatusliku autonoomia tollasele juudi kogukonnale andis, märkis ta ja lisas, et Iisraelis seda sageli ei teata ning ta peab oluliseks seda kohtumistel esile tuua.
Enne suursaadikuks asumist töötas Vosman aastaid välisluureametis ning on teeninud ka Eesti esindustes Brüsselis ja Washingtonis. Vajadus toimuvast aru saada pole kuhugi kadunud. See tähendab palju kohtumisi endiste sõjaväelaste, julgeolekuekspertide, mõttekodade esindajate ja ajakirjanikega, et saada võimalikult terviklik pilt Iisraelis toimuvast.
Ta lisas, et kasutab sageli võimalust kohtuda inimestega lihtsalt kohvitassi taga. "Ma natuke aeg-ajalt kasutan võimalust inimestega kohvi juua, et lihtsalt küsida küsimusi meeleolude kohta, hinnangute kohta," rääkis ta ja rõhutas, et tegemist ei ole luuretööga. "See ei ole klassikaline luurediplomaatia, absoluutselt mitte. Ma olen täna puhas diplomaat."
Tema sõnul on saatkonna ülesanne koguda erinevaid hinnanguid, need läbi analüüsida ning vahendada Eestile võimalikult tasakaalustatud ülevaade.
Lisaks poliitilistele teemadele soovib Vosman suurendada kahe riigi praktilist koostööd. Tema hinnangul võiks rohkem olla nii äri-, kultuuri- kui ka turismisidemeid ning kaubavahetus võiks vähemalt kahekordistuda.
Praegu ekspordib Eesti Iisraeli peamiselt rapsiõli ning impordib sealt muu hulgas kaitsetööstuse toodangut. Potentsiaali näeb ta ka IT-sektoris, turismis ja kaitsetööstuse koostöös.
Suursaadiku sõnul jälgib Iisrael tähelepanelikult Euroopa kasvavaid kaitsekulutusi ning tunneb huvi ka Ukraina sõjast saadud kogemuste vastu. "Eestit nähakse kindlasti ka sellise Ukraina kogemuse võimaliku vahendajana," ütles ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Liis Seljamaa









