Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnul seisavad kõik Euroopa riigid silmitsi vananeva ühiskonnaga, kus noorte osakaal tööturul väheneb. Seetõttu muutub üha olulisemaks vanemaealiste inimeste tööturul hoidmine ning nende õppimisvõime säilitamine.

"OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) ütleb väga teravalt välja, et riigid konkureerivad täna sellega, kui hästi nad suudavad vanemaealisi ka tööturul hoida ja just õppimisvõimelisena hoida," ütles Kindsiko "Vikerhommikus".

Tema sõnul näitavad uuringud, et Eestis lõpeb õppimine paljude inimeste jaoks juba umbes 35. eluaasta paiku. Pärast ülikooli või kutsekooli lõpetamist osaletakse täienduskoolitustel ja muudes õppevormides järjest vähem.

Peamiselt osalevad täiendõppes noored kõrgharidusega naised vanuses 25–49. Kindsiko sõnul on probleemiks see, et õppimisest jäävad kõrvale madalama haridusega ja vähenenud töövõimega inimesed, eelkõige vanemad mehed. Just nemad on tööturul kõige haavatavamad.

Kindsiko märkis, et õppimine ei pea tähendama tingimata ülikooli naasmist. Kõige tõhusam viis inimeste oskuste arendamiseks on töökohaõpe.

"Ettevõtted on tegelikult see number üks võimalus. Töökohal õppimine aitab väga hästi ka neid sihtgruppe tagasi õppimise juurde tuua," lausus ta ja lisas, et tänapäeva tööturul on kõige olulisem oskus just õppimisvõime.

Samas ei sõltu pikk tööelu ainult oskustest, vaid ka tervisest. Eestis on Kindsiko sõnul suur terviselõhe just erineva haridustasemega inimeste vahel. Tervist ja eluiga mõjutavad nii töö iseloom, füüsiline koormus kui ka elustiil.

"Põhiharidusega mees elab 11 aastat vähem tervena kui kõrgharidusega mees," märkis Kindsiko.

Vanemaealiste hoidmine tööturul muutub vältimatuks

Kindsiko sõnul peab Eesti senisest enam panustama sellele, et inimesed sooviksid ja saaksid töötada ka pärast tavapärast pensioniiga. Ta viitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seisukohale, et tüüpilist vanainimest ei ole olemas ning inimeste töövõime erineb märkimisväärselt. "Täna on tööturul 60-aastane palju vitaalsem kui mõni 30-aastane," ütles ta.

Samas viitavad teadusuuringud sellele, et vanemaealised kogevad tööturul vanusest tulenevat eelarvamust.

"Tööturg väga palju stigmatiseerib inimesi alates 50+ vanusest. Tagasikutsumise määr tööintervjuudele langeb väga rängalt, eriti just lihttöödel," rääkis Kindsiko ja rõhutas, et tulevikus ei piisa ainult noortesse panustamisest, sest ka noorte vaimse tervise probleemid võivad vähendada nende võimalusi tööturul püsida.

"Eesti peab väga tugevalt mõtlema hakkama, kuidas hoida vanemas eas inimesi tööturul nii, et nad tahavad ja saavad seal olla," lausus ta.

Tehisaru muudab ameteid, mitte ei kaota neid

Lisaks eelmainitule sunnib ka tehnoloogia areng inimesi pidevalt uusi oskusi arendama. "See vana arvamus, et ma nüüd olen kooli ära lõpetanud ja järgmised 40 aastat ei pea enam midagi õppima, ei kehti täna," rõhutas Kindsiko.

Tehisaru mõju tööturule kinnitavad ka värsked uuringud, mis ütlevad, et tehnoloogia areng muudab oskusi ametite sees. "Ma võib-olla pean oskama AI abil teha asju teistmoodi, paremini, aga see ei tähenda automaatselt, et minu töö kaob."

Samuti muutuvad eksperdi sõnul nõutuks ametid, mille keskmes on töö inimestega, näiteks õpetajad ja sotsiaaltöötajad.