Tööd Tartu kesklinna pargis algasid tänavu aprilli lõpus ning kohe oli selge, et maapõu peidab endas väärtuslikku kraami. Nii on kaevamiste käigus välja tulnud näiteks kunagi kaubapaki küljes olnud kaubaplomm, mis annab teada Tartu kaubasidemetest võõraste maadega, linnakodanike sõrmused, keraamika ja nahkkäsitöö jäägid.

Enne veel kui Tartust sai heade mõtete linn, oli see üks vana Liivimaa rikkamaid keskuseid, kust läksid läbi olulised kaubateed. Seetõttu on kinnistult tulnud välja mitmeid ainulaadseid münte, mida ei ole Eestis mitte kunagi varem leitud.

"Näiteks paar nädalat tagasi tuli välja üks Taani kuninga Christoffer II münt, mis on teadaolevalt Eestis ainus. Madalmaadest on mitmeid selliseid münte, mida varem Eestist ei ole avastatud või on avastatud ainult üksikuid. Müntide poolest on see rikas kinnistu," tutvustas arheoloog Rivo Bernotas suvises "Ringvaates".

Lisaks tuli kaevamiste käigus välja vana kaev, mille arheoloogid lahti võtsid. Kaevu alt tuli omakorda välja kuivendus- või settetünn. "Kuna me oleme jõelähedasel alal, siis tõenäoliselt on niiskus- ja veeprobleem siin kogu aeg olnud. Selliseid tünne rajati omal ajal pinnasesse," lausus Bernotas. 

Kuid kõige suuremat üllatust pakkus arheoloogidele suur auk, seni teadmata veekogu, mille mõõtmed ja otstarve on veel ebaselged.

"Me ootasime, et siin on tavapärane eeslinn, kus on puidust hooned ja puidust tarad, neid on loomulikult ka, aga seda, et siin on mingisugune veekogu, see on meie jaoks uus info," ütles Bernotas. Kaevamiste jätkudes loodetakse saada vastused sellele, kui suur veekogu oli ja kuhu see suundus.

Kõik tööde käigus välja tulnud leiud puhastatakse, määratakse, vajaduse konserveeritakse ning viiakse lõpuks Tartu linnamuuseumi kogusse.

Siuru juhata Aavo Kokk rääkis, et ehitustöödega soovitakse alustada uue aasta veebruaris või märtsis. Esimene etapp, vaiade puurimine maja perimeetrisse, algab juba enne väljakaevamiste lõppu. "Arheoloogid ootavad ära, millal vaiad on tehtud, ja järgmise aasta suvel lõpetavad oma tööd, et see auk lõpuni läbi kaevata."

Kuigi mõned riigikogu liikmed on käinud välja idee Siuru ehitamine mõneks ajaks kärbete tõttu pausile panna, loodab Kokk, et maja saab siiski 2030. aastal valmis.

"Ehitusprojekti tasub siis edasi lükata, kui on teada, kui palju ehitus maksab. Siis on võimalik otsustada, kas on hea aeg või ei ole hea aeg. Me kavatseme teha hanke ja selgitada välja, mis pakkumised on, ning siis on otsustamise koht. Arusaadav on, et kui konjunktuur on halb, siis tuleb laua peale panna ka variant, et järsku ehitaks hiljem," lausus ta.