Hiljuti peeti Imaveres Piimandusmuuseumis piimapäeva, kus tõdeti, et Eesti inimesed on hakanud aina enam armastama kodujuustu. Vene sõnul on kodujuust olnud piima väärindamise meetodina mitmes kultuuris juba mõnda aega kasutusel.

"Seda ma ei tea, kas vanasti taludes kodujuustu tehti. Ma tean, et meiereid valmistasid seda, sest see nõuab natukene tehnoloogiat. Päris niisama lihtne kodujuustu valmistamine ei ole. See nõuab laapi, mis on spetsiaalne ensüüm, mille abil tehakse piimast kalgend, tarretise sarnane asi. See lõigatakse nugadega läbi, tekitatakse kuubikud ja neid kuubikuid kuumutatakse ning töödeldakse, et neist tekiksid kõvemad terad ja vadak eralduks," selgitas Vene.

Vene sõnul on erinevate trendide jälgimine üks suuremaid asju, millega toidutööstus tegeleb. "Et tabada ära, mis on parasjagu trend, mis müüb ja kuhu neid tooteid arendada, et oleks kasumit," sõnas Vene ning lisas, et trende suunavad nii tarbijad kui ka tootjad ise.

"Kui me vaatame viimase aja valgutrendi, siis minu sisetunne ütleb, et see on natukene tulnud teaduse poolelt. Teadlased ei vaata ette viis aastat. Me vaatame ette 10, 20, 50 isegi 100 aastat ette. Viimaste aastakümnete jooksul oleme näinud, et loomne valk oli suures trendis ja rahvaarv kasvas. Matemaatika enam ei klappinud. Selleks, et planeeti hoida, peame mõtlema alternatiividele."

"Kui me vähendame liha, aga rahvaarv endiselt kasvab, siis peame leidma asenduseks teist sorti valke. Teadus sellega väga tugevalt tegeleb. Kui tööstus tabab ära mingi trendi, siis keeratakse see tarbija tooteks," märkis Vene.

Toiduteadlase sõnul andis hoogu juurde ka GLP-1 turule tulek. "Inimestel kaob isu ära, kui nad on kaaluravi ravimite peal. Kuna seal toimub ka lihasekadu, siis see annab ka inimestele hoogu valku tarbida," lisas ta.

"Kodujuustus on valk kontsentreeritum kui piimas, aga mitte väga palju rohkem. Kuid seal on väga hea valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mida kehal vaja on. Täidab pikaks ajaks kõhtu, seedub aeglaselt ja kehale see sobib," ütles Vene.

Paljusid kodujuuste müüakse turul ka erinevate soolaste või magusate lisanditega. "Kes armastab kodujuustu täiesti puhtalt, siis väga kena. Minul pandi kodus heeringat ja sibulat kodujuustu sisse ja söödi koos kartuliga. Aga tegelikult on kodujuust juba ise kõrge soolasisaldusega, kui veel juurde panna, siis tekib ka soola ületarbimise oht," nentis Vene.

"Teistpidi on kõik need magusad kodujuustud ikkagi magustoidud. Hea valk on seal sees, ta on parem magustoit kui šokolaad või muu komm, kus ei ole toitaine koostis nii hea, aga suhkrusisaldus on magusates kodujuustudes ikkagi peaaegu 16 protsenti. Sellega tuleb arvestada."

Koos kodujuustuga on eestlaste toidulauale pugenud ka Kreeka jogurt. "Mina arvan, et põhjuseks on tekstuur. Kui vaadata, kuidas jogurtit tehakse, siis piima sisse pannakse kultuur, piimhappebakterid kalgendavad ja hapustavad toodet. Aga sellist kalgendit ei saa pakendada. See tuleb teha selliseks, et see läheks torudest läbi, mis omakorda lõhub ära toote tekstuuri ja tulemuseks on joogijogurti sarnased tooted, mida meie oleme harjunud jogurtina nägema."

"Aga kui tehnoloogia hakkas seda võimaldama, siis korraldati hapnemine nendes samades ühekordsetes pakendites. Pannakse piim kultuuriga sisse ja rohkem seda ei puuduta, tekstuuri ei lõhuta ära. Minule just Kreeka jogurti tekstuur meeldib," lisas ta.