Priit Põldma: Saueaugu teatritalu ei ole teatrikombinaat
Saueaugu teatritalu tähistab tänavu 25. tegutsemisaastat. Lavastaja ja dramaturg Priit Põldma sattus sinna esimest korda juba lapsena, juba teatritee valinud noorele mehele on see Läänemaal asuv teatritalu aga oaas ja seal lavastamine unistuse täitumine.
Vabatahtlikkuna toimetas Põldma esmakordselt Saueaugu teatritalus 2014. aastal. "See oli ka sama suvi, kui ma astusin lavakooli," sõnas ta ja lisas, et seal puutus ta kokku teatri tegemisi kõigi külgedega. "See ongi üks asi, mis Saueaugul teatritegemise eriliseks ja puudutavaks teeb, et see on väga väike hulk inimesi, kes seal asju teeb ning seetõttu on see kõigi jaoks väga isiklik ja tähtis, mitte ei tegutse erinevad osakonnad, kes omavahel kokku ei puutu, vaid see on koos ja ise tehtud seal kõik."
Tema sõnul on seal ka köök ühine ning süüakse ühise pika laua taga, tänu millele tekib ka vestluseid ja kokkupuuteid ka nende vahel, kes etendusi teevad ning kes sinna on appi tulnud. "Ei hoita ranget piiri, et meie teeme kunsti ja teie tehke see meile võimalikuks, vaid need on ühed inimesed ja nende vahel on isiklikud kokkupuuted."
Kui Priit Põldmale tehti ettepanek, et ta võiks ise midagi Saueaugu teatritalus kirjutada või lavastada, oli see tema jaoks unistuse täitumine. "Nii ma sellest mõtlen, sest esimesed asjad, mida ma Saueaugul nägin, eriti puudutavana "Tasandikkude helinad" oma õrnuses, tundlikkuses ja karguses ning need puudutavat haprad näitlejatööd olid jätnud sügava jälje, aga just ka see, kuidas seda seal tehakse, lihtsus ja loomulikkus."
Saueaugu teatritalu on tema jaoks ka omamoodi oaas. "Kui sa sinna lähed, enamasti trupp teeb seal paar-kolm nädalat enne esietendust proove, võib-olla nädalavahetuseks sõidetakse koju, võib-olla ei sõideta, aga seal juhtub hästi kergesti see, et muud asjad ununevad ära."
Seejuures on Saueaugu teatritalu puhul oluline see, et see on eelkõige Margus Kasterpalu ja tema pere kodu. "Kõige paremas mõttes oleme nendel külas, nii need, kes teatris teevad kui ka need, kes seda vaatavad, sellega kaasneb teistsugune tähelepanelikkus või tundlikkus, sa võid end väga koduselt tunda, aga see on ikkagi kellegi teise kodu ja see on väga suur asi, et avatakse uksi ja lubatakse lähedale."
"Teatritalu on ilus sõna, ta on üks talu, üks seltskond, üks suguselts, kes tegeleb teatri tegemisega, aga ta ei ole teatrikombinaat," rõhutas ta.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Liis Seljamaa









