"Meil on kõige pretensioonikama nimega kursus ülikoolis, aine nimi ongi "Mõtlemine"," ütles Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup, kes on korduvalt valitud aasta õppejõuks ja kelle kevadist mõtlemiskursust nimetasid tudengid kõige paremaks aineks, mida nad Tartu Ülikoolis on läbinud.

Mõtlemiskursus räägib sellest, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja mõtlemisest mõtlemine ongi metamõtlemine. "Kõik algab küsimusest, mida sa teed, kui sa mõtled. Kas mõtted lihtsalt ilmuvad su pähe, kas sa oled nende vastuvõtja või isegi ohver või on mõtlemine midagi, mida sa teed sihilikult ja eesmärgipäraselt, mingi tahtega ja mida sa sel hetkel siis teed, mis toimub sinu pea sees, mis on need sammud, mis viivad sind soovitud mõtteni," selgitas Kruup, millest nad mõtlemiskursusel räägivad.

Mõtted tulevad enamasti ise, neid ei pea tekitama. "Kui ma istun, ei lähe kaua, kui pähe hüppavad igasugused mõtted. Kui veab, on need mõtted, mida me tahtsime, aga sageli ei ole. Mida sa teed siis, kui pähe tulevad mõtted, mida sa ei soovinud," tõdes Kruup.

Kui meenutada matemaatikatundi, kus me püüdsime millestki aru saada, ja pähe tekkis mõte, et ma ei saa aru, siis reageerivad inimesed sellele kahte moodi. "Mõned inimesed ütlevad, et järelikult ma ei saagi aru, mul polegi mõtet midagi rohkem teha, olengi selline inimene, kes ei saa matemaatikast aru. Teised inimesed uurivad täpsemalt, mis on see, millest nad aru ei saa ja kuidas nad saaksid sellest aru."

"Inimene kohtleb oma esimest mõtet puhta tõena ja langeb selle ohvriks. Inimene sageli ei vali mõelda edasi, sest nad ei tea, kuidas seda teha, sest keegi pole neile seda õpetanud, kuidas nügida oma mõtet edasi," sõnas Kruup.

Kruubi sõnul sõltuvad me mõtted mingitest tingimustest. "Näiteks sellest, kus on meie tähelepanu, mis on meie varasemad mõtted, mis keskkonnas me oleme. Kui ma olen kodus, siis tekivad ühed mõtted. Kui laman, siis tekivad teised mõtted. Kui olen söönud, tekivad kolmandad mõtted. Saame avastada, millistel tingimustel tekivad mis mõtted. Kõige olulisem tööriist mõtete tekitamiseks on küsimused, sest küsimus stimuleerib mõtlemist," tõi Kruup välja.

"Mõtlemine on väga emotsionaalne. Paljude inimeste jaoks on mõtted kannatus, oma mõtteid kardetakse," nentis Kruup. "Ülemõtlemine on alamõtlemine, see tähendab, et mul tekib palju mõtteid, mida ma ei soovi, aga ma ei oska mõelda ennast välja sellest mõtete ringist."

Tasub mõelda küsimusele, millest ma oma mõtlemises rõõmu tunnen. "Mõtlemine peab olema mõnus, et inimene leiaks üles midagi, mis oli tore."

Kursuse üks suur küsimus on ka, kust meie mõtted tulevad. "Kas need on meie mõtted või ma korrutan mõne inimese mõtteid, mida keegi vihane inimene ütles sotsiaalmeedias. Sa võtsid need mõtted lihtsalt omaks. Oma harjumuste rajast peab inimene ise teadlikult välja astuma."