"Me oleme unustanud ära, et tulevikuperspektiivi juurde käivad lisaks aineteadmistele ja oskustele ka inimeseks olemise oskused ehk õpioskused või sotsiaal-emotsionaalsed oskused, mis toetavad seda, et kui asjad lähevad pingeliseks või ärevaks, siis mul on olemas oskused sellega toime tulla," ütles Peaasi.ee haridussuuna juht Marit Kannelmäe-Geerts.

"Sageli me näeme, et kui toetame kellegi vaimset tervist või heaolu, siis see tuleb tarkuse arvelt. Kui me pakuksime noortele haridussüsteemi, mis ennetab muresid, loob vanematega toetavama dialoogi, mis toetab õpetajate vaimset tervist ja heaolu, siis küllap jäävad tarkused saamata, aga samas uuringud näitavad, et mida rohkem me inimeste turvatunnet ja heaolu toetame, seda paremini akadeemilised teadmised külge hakkavad. See on üks samm, mis on terviklikult tegemata jäänud," ütles Geerts.

Lasteaiast alates saab lastele pakkuda väikeseid samme ja tegevusi, mis sotsiaal-emotsionaalsete teadmiste saamist ja kogemust toetavad. "Iga pingutuse kõrval on lõõgastus. On olemas meetodeid ja viise, oluline on tervikpusle vaatamine. Kooli ja pere partnerlus on samuti äärmiselt oluline."

Geertsi sõnul ütlevad päris paljud koolijuhid, et nad väga tahaks sellest võidujooksust välja astuda, nad ei taha edetabeleid, vaid et noored saaksid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetada tervete inimestena. "Aga siis tuleb surve vanemate poolt, mis ei ole pahatahtlik, vaid mure, kas mu laps saab hakkama," nentis Geerts. "Peame paralleelset õpetama akadeemilisi teadmisi ja samas ka inimeseks olemise ning vaimse tervise toetamise oskusi."