Rookäär rääkis, et Vilsandil on ilm pakkunud kõike võimalikku. "On päikest, on kuumust, on vihma, on niiskust, on äikest, on jahedust – kõike," ütles ta.

Kõige keerulisemaks kujunes peaproov, mille ajal sadas nii tugevalt, et orkestrile tuli kiiresti uus asukoht leida ning koorid otsisid varju majaseinte ääres.

"Me lihtsalt tuimalt tunnistasime, et on inimene, mis ta on, aga taeva vastu ei saa," sõnas Rookäär.

Õhtune rongkäik õnnestus aga juba palju paremini. Kuigi taevas oli sünge ja äikesepilved ähvardasid kogu aeg uut vihmahoogu tuua, jäi sadu tulemata. Rongkäigus osalesid kõik peole saabunud koorid rahvariietes, ees kooride lipud.

Väikesaarte laulupidu ei püüa olla suurte üldlaulupidude koopia, kuid selle korraldajate eesmärk on tuua sama pidulikkus ja ühtekuuluvustunne väikestesse saarekogukondadesse – peeti pidulik avamine, süüdati tuli ning lauldi tuntud laulupeolaule. Rookääru sõnul on just need tuttavad rituaalid peo lahutamatu osa.

"Need kultuslaulud, mida väga suur osa inimesi lähebki laulupeole kuulama – alustame "Koiduga", süütame tule, meil on lipud ja ilus kõne –, sellised pidulikud detailid käivad asja juurde," usub ta.

Tänavu osaleb peol ligikaudu kakssada lauljat, kellest osa ööbib telkides. Vihm on sellegi keeruliseks muutnud.

"Minu telgis oli nagu vesivoodi – telk oli täiesti vett täis," rääkis reporter muiates. Samas lisas ta, et sellised ebamugavused kuuluvad laulupeo juurde ning keegi ei lase sel pidutuju rikkuda.

Tema sõnul on saareelanikud külalisi vastu võtnud erakordselt hoolivalt. Isegi öösel toodi läbimärjaks saanud telkijatele kuivi tekke. "See hoolimine ja tähelepanelikkus on hästi suur ning see on nii hea tunne."

Aastatega kujunenud traditsioon

Väikesaarte laulupidu on kujunenud omaette traditsiooniks, kus osalevad paljud samad kollektiivid. Alguse sai ettevõtmine tudengimuusikute algatusest ning tänaseni moodustavad peo tuumiku Väinamere segakoor, Pagana segakoor ja Tartu Rahvaülikooli segakoor. Hiljem on nendega liitunud ka teised kollektiivid.

Kuigi tänavu oli lauljaid lõpuks rohkem kui kuulajaid, ei olnud põhjuseks huvipuudus, vaid ilm. Kontsert algas suure publiku ees – inimesed olid tulnud piknikukorvide, laste ja rahvariietega. Kui aga poole peo ajal algas tugev vihmasadu, otsustasid paljud pered lahkuda. Rookääru sõnul oli see täiesti mõistetav ega vähendanud esinejate rõõmu.

Kontsert toimus Vilsandi Kopli talus, millel on oluline koht Eesti kultuuriloos. Seal elas kirjanik ja maalikunstnik Aleksander Suumann ning just selle talu taastamisel leiti aastaid tagasi tema peidetud maalid.

Peol osales ka Vilsandiga tihedalt seotud Jaan Tätte ning kavas kõlas kaks tema laulu. "Vilsandi inimestel olid silmad vett täis ja nad olid väga puudutatud," rääkis Rookäär.

Laul ei lõpe pärast kontserti

Väikesaarte laulupidu ei piirdu ainult ametliku programmiga. Õhtuti kogunevad lauljad ja pillimehed ühiste laudade ümber ning laulavad vanu seltskonnalaule.

"Inimestel on kõik tekstid peas, pillimehed on kaasas ja selline laul käib hommikuni," kirjeldas Rookäär ja lisas, et esimesel peoõhtul kestis ühine laulmine koguni poole viieni hommikul.

Pühapäeval jätkub programm puhkpilliorkester Saku kontserdiga "Kõik puhuvad". Samuti astuvad üles Tartu rahvatantsijad, kes on esinenud ka kõige tugevama vihmasaju ajal.

Kuigi järgmise väikesaarte laulupeoni läheb tõenäoliselt veel paar aastat, usuvad korraldajad, et traditsioon jätkub. Rookäär ütles, on peo taga inimesed, kes tegutsevad eelkõige entusiasmist.

"Tegijad on olemas ja väga erksad. Ma usun, et läheb edasi," lausus ta lootusrikkalt.