Lavastus põhineb itaalia kirjaniku Alessandro Baricco samanimelisel romaanil. Teose keskmes on salapärases mereäärses hotellis peatuv grupp üksteisele võõraid inimesi, kes kõik on saabunud sinna tervenema. Merest saab nende püüdluste, ihade ja saladuste peegeldaja. 

Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi Mirko Rajase sõnul tingiski materjal ka toimumiskoha Paljassaares. "Kuna ookean ja meri on ka seal lavastuses põhimõtteliselt üks tegelane, tegelased sukelduvad psühholoogilisse ookeanisse, siis otsisime keskkonda, mis sellele tükile kaasa mängiks. Ühel hetkel jõudsimegi Paljassaare sadamasse, läksime laohoonesse sisse, mis on ümbritsetud mereatmosfääriga ja täis merelõhna, siis viie minuti pärast oli lavastaja Ringo Ramulil ja kunstnik Artur Arulal asi selge," rääkis Rajas.

Lavastuses astub üles ka äsja lavakunstikooli 32. lennu lõpetanud lavastaja ja näitleja Elss Raidmets, kes on enda sõnul merefanatt. "Ehk siis tunnen ennast iga päev väga tervendatuna, kui sealt proovist välja astun ja vaatan suurt massiivset merd. Parim keskkond, kus sellist tükki teha. Kuna me tegeleme nii palju selle küsimusega, millised need mere erinevad tahud on, siis on iga päev meie silme ees ka erinev pilt. Vahel on torm, vahel täiesti klaar pilt," rääkis Raidmets.

Rajase sõnul on "Ookean meri" teekond iseendani jõudmisest läbi rahu. "Kellel on seal teemaks armastuse mõtestamine, kellel loomingulise tuuma kättesaamine. Näiteks Elsu tegelaskuju maalib merd, aga ei ole nõus pilti enne lõpetama, kui ta saab aru, kus on mere silmad. Ta läheb nii sügavale ja nii kaugele. Mõni tegelane annab endast kõik teistele ära, mõtleb selle peale, kuidas teistel on ja lõpuks jõuab selleni, et kus siis mina olen. Küsimus on, kuidas ennast kätte saada," selgitas Rajas.

"Universaalne teema. Igaühe teekond iseendani ja sealt edasi. Olenevalt sellest, kuidas vaataja ennast sellel hetkel ja selles aegruumis tunneb, võib iga tegelane neid nende ambivalentsetega teemadega puudutada," lisas ta.

Rajas lisas et sealjuures ei ole tegu tragöödiaga. "Või hästi süvapsühholoogiline tükk, mille kaamosesse sa kängud. Tegelikult ta pigem otsib helgust ja kergust läbi äärealade. Selle lavastuse puhul on üks ilus asi see, et visuaalne pilt ja see, kuidas me seal ruumis liigume ja paikneme, see jutustab täpselt samamoodi lugu. Lavastaja ja kunstnik loovad ruume, mida tavateatri ruumides ei kohta," tõdes Rajas.