Viigi sõnul oli van Gogh geenius, kelle "geenius" väljendus, nagu tihti kunstigeeniuste puhul juhtub, alles pärast looja enda surma. "Tema esimene suurnäitus oli kümme aastat pärast kunstniku surma ja oli esimene verstapost tema kuulsuse tee sillutamisel. Ta on maailma kõige tuntum postimpressionist. Tema värvivalik, teemad, motiivid kõnetavad, ta oli niivõrd isikupärane, eripärane," selgitas Viik.

"Alati läheb nende asjade puhul kokku isik, tema elu saatus, tema teosed ja tema hetk kunstiajaloos, mis ei kao mitte kuskile," lisas ta.

Viigi sõnul on van Gogh paljusid teoseid, mida ta jõudis veidi enam kui kümne aasta jooksul luua ligi 2000 tükki, võimalik tänagi veel vaadata kui kaasaegset kunsti. "20. sajandi alguses hakkas välja kujunema kaasaegse kunsti kaanon, mida me ka praegu teame. Praegu ongi van Goghi teosed väga värsked."

"Kui postimpressionistide teosed rääkisid meeleolust ja tundest, mida ümbritsevast maailmast edasi anda, siis van Goghi maailma edasiandmise tunded, tõepoolest, tol hetkel inimesi kõnetada ei osanud, aga praegusel hetkel on need ikoonilised," lisas ta.

Viik märkis, et van Goghi järelanalüüsimine ei ole üks lemmikaineseid mitte ainult kunstiteadlastele vaid ka psühholoogidele. "Sellest on kirjutatud rohkem kui 150 teadusartiklit psühholoogide poolt, kes on talle andnud üle 30 erineva spektrihäire ja muu diagnoosi. Tagantjärele tarkus on super-täppisteadus," muigas Viik.

Rahvusvaheliselt tunnustatud elamusnäitus toob Vincent van Goghi loomingu publikuni modernses võtmes. Külastus algab füüsilise osaga, kus saab näha rekonstrueeritud õlimaale, skulptuure ja ruumiliseks muudetud teoseid ning tutvuda van Goghi elu, kirjade ja kunstnikuks kujunemisega.

Seejärel ootab külastajaid multimeediasaal, kus ärkab ellu üle 200 van Goghi maali, ning virtuaalreaalsuse kogemus, mis viib külastaja teekonnale läbi kunstniku tuntud teoste. Näituse taga on Hollandi ja Belgia multimeediakunstnikud ning kunstiteadlased. 

"21. sajandile omaselt on kunstniku teosed pandud elama suurtes saalides. Inimene siseneb korvpallisaali suurusesse ruumi, kõik seinad ja põrand elavad tema teostes, need on digitaalselt ümber töödeldud ja neid saadab sellega seostuv heli. Näituse terviku oleme Telliskivi kvartalisse ehitanud raudtee ja Von Krahli teatri vahelisse suurde halli. Mõned ei ole võib-olla isegi tähele pannud, et viimase kuu aja jooksul on sinna tekkinud ligi 2000 ruutmeetrine hall," rääkis Viik.

Rahvusvaheline näitus on maailmas läbi aegade kõige populaarsem. Seda on käinud vaatamas enam kui kümme miljonit külastajat erinevates paikades üle maailma.