Sõnavõistluse Sõnaus noorim osavõtja on kolmeaastane ja vanim 84-aastane. Kõige aktiivsem osavõtja saatis võistlusesse 151 uut sõna. Kokku esitati 1500 uut sõna, neist iga kolmas kooliõpilase poolt.

"Uusi sõnu on vaja sellepärast, et kogu aeg tuleb meie ellu uusi asju juurde ja põhjus, miks tänavusel Sõnausel just toidusõnu otsiti, tuli sellest, et viimase 30 aasta jooksul on meie toidulauale uusi asju juurde tulnud," ütles keeleteadlane Marja Vaba.

"Sõnavõistlusel pakuti al dente eestikeelseks vasteks hambaküps, hambakohane, õhke, rõhke, rahke," tõi Vaba välja.

"Croissant'i ehk sarvesaia kohta pakuti sõna kruss. See on keeleloome. Eestis on olnud üle 20 sõnavõistluse ja ainult murdosa nendest uutest sõnadest läheb käiku. Ka Aaviku sõnadest on võib-olla üks kümnendik tänapäevani käibel, ülejäänud sõnad on seal viie miljoni sõna hulgas. Sõnavõistluse eesmärk pole ainult uusi sõnu keelde tuua, see on ka võimalus kõigil mõelda selle peale, kuidas keel toimib ja sellele kaasa aidata."

Kui uus sõna läheb käibele, siis juhtub see Vaba sõnul väikese plahvatusena. "Oleme tähele pannud, et kui mõni oluline inimene seda kuskil kasutama hakkab, ja see sõna on millegi kohta, mis on ühiskonnas hetkel oluline, siis see sõna levib nagu kulutuli. Nii võivad ka vanad sõnad uuesti levima hakata, nagu näiteks Fred Jüssi molutamine," selgitas Vaba.

Sõna taristu on pärit esimeselt Sõnauselt ja on selle võistluse võitja.

Tänavusel sõnavõistlusel pakuti uuteks sõnadeks näiteks mähik ehk vrapp, palapaun ehk kaasavõetud toit, klõpsueine ehk toit, millest pilti tehakse, vurrel ehk spiraalne friikartul, võntima ehk naabriga midagi vahetama, varulauk ehk maitseroheline, mida me poest ostame, aga kunagi ei kasuta.