Eno Raud meenutas 1984. aastal, et mõtles Sipsiku välja, sest tahtis kirjutada loo, kus poiss oma õele nii suure armastusega sünnipäevaks nuku valmistab, et nukk ärkab ellu.

Alguses ei kirjutanud Raud valmis tervet raamatut, vaid mõned esimesed jutud Sipsiku saamisloost ja Sipsiku lennust Kuule ning viis need Tähekese ajakirja.

"Minu jaoks on Sipsik pigem vanaisa välja mõeldud tegelane kui üle-eestiline ikoon," ütles Eno Raua lapselaps, kirjanik ja tõlkija Paul Raud.

Raua lemmikjutud on Sipsiku lend Kuule ja taksosõit. "Mul väiksena oli ka päris oma tilluke Sipsik. Suhe Sipsikuga võib jätkuda ka raamatust väljaspool," tõi Raud välja.

Raua sõnul on vanaisa kirjutatud tekst väga hea ja seda on mõnus lugeda. "Tahaks, et vanaisa oleks rohkem Sipsiku lugusid kirjutanud. Raamat on keeleliselt väga hästi kirjutatud, see on ajatu. Hästi on tunnetatud seda last, kes loeb. Keel liigub nii nagu lugev laps võiks mõelda. Teemad on läbi aegade püsima jäänud, näiteks taksosõit või lend Kuule on praegugi aktuaalsed," nentis Raud.

"Kirjutades mõtlen ma tihti vanaisa Eno ja vanaema Aino Perviku keelekasutuse peale, nad on mul eeskujudena kogu aeg silme ees. Kui vaid oskaks ise nii hästi asju kirja panna," tõdes kirjaniku ja tõlkijana tegutsev Raud. "Minu peas räägib Sipsik natuke vanaisa häälega ja natuke ema häälega, kes mulle kunagi raamatut ette luges."