Ain Siimon rääkis "Terevisioonis", et aastaajad mõjutavad õnnetuste iseloomu. Kui talvel põhjustavad probleeme peamiselt viirushaigused ja libedus, siis suvel on esiplaanil mitmesugused traumad. "Suvi annab oma vabaduse ja see vabadus kipub teinekord kätte maksma," rääkis ta.

Suviste õnnetuste sagenemises on oma roll ka alkoholil. "Suvel peetakse rohkem pidu. Meditsiiniõde on esimene, kes näeb, kui öeldakse, et hoia mu õlut ja vaata seda," ütles Siimon.

Esmaabikoolitaja sõnul on oluline, et vanemad mõtleksid läbi, millises keskkonnas nende lapsed viibivad ning kui kiiresti oleks võimalik õnnetuse korral abi saada.

"Ma olen alati oma esmaabikoolitustel rõhutanud, et vanemad peaksid tegema riskianalüüsi, kus nende laps on, kellega ta on, kas ta on kontrollitud keskkonnas, kus ta asub," ütles Siimon.

Tema sõnul ei ole kõik õnnetused võrdsed, sest abi kättesaadavus võib sõltuvalt asukohast oluliselt erineda.

"Üks asi on, kui juhtub õnnetus Tallinnas mänguväljakul, teine on see, kui see juhtub Naissaarel. On suur vahe. Sa pead olema valmis selleks, et selline õnnetus juhtub ja abi saamiseks on küllaltki pikk tee, alla tunniga ei jõua tõenäoliselt kuidagi Naissaarele," märkis ta.

Siimon rõhutas, et traumade puhul on esmaabi üks olulisemaid põhimõtteid vigastatud piirkonna jahutamine. "Trauma sõber on külm," ütles ta. Vigastuse tegeliku ulatuse hindamiseks tuleks aga pöörduda tervishoiuasutusse, kus otsustatakse, kas tehakse röntgen või mitte.

Väiksemate haavade korral tuleks esmalt vigastuskoht puhastada. Selleks sobivad nii spetsiaalsed haavapuhastusvahendid kui ka puhas vesi. Seejärel panna haavale kas plaaster või suurema vigastuse korral side.

Esmaabioskuste taset Eestis hindab Siimon eriti kriitiliselt raskemate juhtumite puhul, kus inimese elu võib sõltuda pealtnägijate kiirest tegutsemisest. Siimon viitas hiljuti tutvustatud andmetele, mille järgi antakse Eestis tunnistajatega surmajuhtumite korral esmaabi vähem kui pooltelt kordadel.

"Eestis antakse tunnistajatega surma puhul 47 protsenti esmaabi. Kui me räägime Euroopa keskmisest, see on kuskil 50–60 protsendi vahel. Põhjamaades, kelle hulka me tahame ennast väga arvata, on see 70–80 protsenti. Siin on pikk tee," märkis ta.