Kuigi paljud inimesed on võililledega hädas, soovitab Tuulberg need ära süüa. Ära kasutada saab võilille juurtest õiteni. "Lihtsalt tuleb seda korjeaega natukene jälgida. Seal on oma loogika, mis taimeosa millal korjata. Juuri korjatakse rohkem kevadel ja sügisel. Lehit tarvitatakse praegusel ajal, kroone ka. Kui tahta õienuppudest kappareid teha, siis neid peaks ka juba otsima, sest need ei tohiks olla avatud," rääkis Tuulberg.

"Staar on muidugi avatud võilille õisik, millest saab teha näiteks metsikut võilille-limonaadi," lisas ta.

Tasub silmas pidada, et keskkond, kust võilille-korilusega tegeletakse, oleks korjaja hinnangul enam-vähem puhas. "Mitte suurte teede äärest. Linnakeskkonnas peab ka natuke rohkem jälgima. Aga ka maal. Suurtest teedest võiks võililled jääda saja meetri kaugusele. Umbes nii," sõnas Tuulberg.

Võilille-limonaadiks tulebki korjata täies õies õisikuid. Keskmise suurusega purgi sisse tuleb noppida umbes kümne õie kollast värvi osad. "Põhimõte on selles, et võilille õisiku peal elavad pärmid ja me hakkame tegema fermenteeritud limonaadi, millest saaks edasi teha ka šampust, veini, äädikat. Me ei osta poest pärme ja ei pane neid siia elama, vaid kasutame metsikuid pärme, et fermenteerumis-protsess käivituks," selgitas ta.

Koos kollaste õitelehtedega lähevad purki veel sidrun, suhkur ja vesi. Seejärel tuleb lasta segul kaks päeva toatemperatuuril fermenteeruda. "Üks või kaks korda päevas võiks selle hoogsalt läbi segada, et pärmidele võimalikult palju hapnikku anda. Kolmanda päeva hommikul tuleb mass läbi sõela ära kurnata ja panna kinnistesse anumatesse. Siis hakkab sinna tekkima mõnus süsihappegaas."

Võilillest saab ka muu hulgas rooga nimega hindbeh, mis tähendab Liibanoni stiilis võililli karamelliseeritud sibulaga. "Vahemere maades kasutatakse paljudes riikides päris palju just võililli või teisi mõrusid metsikuid taimi. See on päris vana traditsioon ja leidub veel palju ägedaid retsepte, mida proovida."

Kõhtu siiski võilillest päris täis ei saa. "Võib-olla peab midagi ikka kõrvale võtma, aga tegelikult on ta päris suure gastronoomilise potentsiaaliga. Näiteks aeglaselt röstitud võilille juurest saab teha magustoite, kus tal tuleb juurde kohvi-noot. Kinnistest võilille-nupsukestest saab teha valekappareid. Lahtisi õisi saab ka jahus ja õlis friteerida," märkis Tuulberg.