Roman Matkiewicz on Eesti tuletorne postmarkidel joonistanud viimased 30 aastat. "Esimene tuletorn oli juhus. Küsiti, mis margile võiks jääda, kui Paldiski linn sai vabaks, et seda linna esile tuua. Kohe pakkusin, kas Paldiski sadam või Pakri tuletorn, mis seal neemel on. Muidugi tuletorn oli kohe atraktiivsem objekt. Siis tuletorne veel postmarkidel ei olnud," rääkis ta "Ringvaates".

Matkiewics sõitis rongiga Paldiskisse ja läks tuletorniga tutvuma. "Majakavaht lubas üles torni tippu ronida, vaadata oma silmaga ja ise ka rääkis ja näitas asju."

Esimene mark tuli kohe nii hästi välja, et Matkiewiczil tuli üsna pea järgmisi joonistama hakata. Foto järgi ei joonista ta kunagi, alati tuleb ise tuletorni juurde kohale minna, olgu olud kui keerulised tahes.

"Üks kord läksin joonistama Juminda tuletorni, enne muidugi uurisin selle tuletorni lugu Armas Luige raamatust ja lugesin veel arhiivist materjale sellest. Umbes teadsin, kuidas see välja näeb, mida seal Juminda metsas otsida. Läksin kohale, leidsin tuletorni üles – voilà, see on hoopis teist värvi! Veerand torni oli juurde ehitatud, nii et see siulett oli hoopis teine. Kui ma oleksin foto järgi joonistanud, oleksin iseennast ja vaatajaid samuti eksitanud. See oleks suur ämber," tõi ta välja.

Tänaseks on ta jõudnud üles joonistada 39 Eesti tuletorni 55-st. Tema kindel plaan on ka ülejäänud margile püüda. Aga mitte ainult tuletornid ise, vaid ka kõik neid ümbritsev.

"Kui ma esimest postmarki joonistasin, siis mõtlesin, mis tasutal ma seda Pakri tuletorni kujundan. Tuli mõte, et merekaart võiks olla taustaks. Seal on kohe näha rannaveed ja veeteed, aga need, kes on merekaarte näinud, teavad, et maismaa on merekaardil üsna tühi ja oli palju pinda, mida siis sinna panna, mida joonistada või kirjutada. Ma võtsin 1938. aasta maanteede atlase, kus on kõik vanad külad ja talud, mis olid enne sõda. Mõtlesin, et panen just need kohad kirja ja juu need siis taastuvad aastate jooksul," kirjeldas ta.

Matkiewiczi sõnul on eestlased oma kodukohas kõrguvate tuletornide üle uhked. "See on neile oma. Umbes nagu minu hoovis, minu saare peal."