"Juba 30. eluaastate teises pooles lihasmass järk-järgult kehas väheneb, luutihedus hakkab vähenema. Viimaste uuringute valguses on kriitiline aeg asuda tegutsema 36. ja 46. eluaasta vahel. Kui sa selles vahemikus hakkad targalt tegutsema, siis hilisemas elus võidad juurde aastaid, elukvaliteeti ja tervist tervikuna," nentis treener Janika Koch-Mäe.

Lihasjõudlus võib 30. eluaastate teisest poolest alates väheneda aastas kaheksa kuni seitseteist protsenti. "Lihasjõudlus on otseselt seotud sellega, et me jaksame ja jõuame."

Noore inimese keha andestab väga palju ja on üsna kohanemisvõimeline. "35-aastane inimene võib juba tunda, et tema keha hakkab ise vaikselt märku andma, et see ei ole okei," tõdes Koch-Mäe. "Näiteks üks unetu öö vajab vanemas eas juba nädal aega taastumist."

Trenniga on sama asi. "Nooremas eas olemegi rohkem liikuvamad ja sportlikumad. Täiskasvanuelu kohustustega jääb treening sageli tagaplaanile. Trenn iseenesest on ju ka kontrollitud stressor ja see ei tee ainult meie keha tugevamaks, vaid annab ka vaimset paindlikkust ja vastupidavust stressile."

Keha vajab mõõdukat aeroobset koormust. "Ainuüksi kõndimisest siiski ei piisa, mingit jõutrenni tuleks siiski ka teha. See ei pea olema jõusaal, jõutrenni saad vabalt teha oma kodus raskustega, mis sul olemas on. Või teed trenni välijõusaalis. Kaks korda nädalas jõutrenni teha oleks imeline just lihaste pärast," tõi Koch-Mäe välja.

Väga palju on treeneri sõnul uuritud vanemaealisi inimesi. "Just lugesin üht uuringut, kus 86- kuni 96-aastased inimesed pandi kaheksaks nädalaks jõutrenni tegema ja selle aja jooksul kasvas nende lihasjõudlus 180 protsenti. Kõik on võimalik ka hilisemas eas. Alati on mõtet alustada, sest sa võidad juurde elukvaliteeti ja eluea pikkust ka," nentis Koch-Mäe.