"Tegin ära diakonieksami, ordinatsioon ehk ametisse õnnistamine tuleb veel," ütles diakon ja kaplan Bianca Mikovitš, kes on pikki aastaid töötanud ajakirjanikuna.

"Marju Lepajõele kuulub see mõte, et usuteaduskond on selles mõttes universaalne, et on harjunud tegelema erinevate küsimuste ja nendele vastuste otsimisega nagu ajakirjanduski," selgitas Mikovitš.

Usklikkus avardab Mikovitši sõnul inimese maailmapilti ja annab ka igavikulist perspektiivi. "Me ei räägi ainult tänasest hetkest, vaid palju pikemast ajast, kuhu me asetume."

Mikovitš teenib praegu abivaimulikuna Harju-Madise kirikus Jaan Tamsalu mentorlusel. "Meie kirikus tegevus käib, inimesed liiguvad, jutlused on huvitavad ja rikkalikud koha kohta, kus isegi ei ela inimesi," tõdes diakon. "Ma olen sellest isegi üllatunud."

Diakon on kirikuõpetaja abiline. "Ma võin ristida ja ka matta. Üks põhjus, miks ma seda kõike teen, on see, et kui ma olen ajakirjanikuna käinud Ukrainas, ja mida ma seal nägin, eriti kui Bahmuti all olid suured lahingud ja kui palju tuli sel ajal matta ja kui formaalseteks need matused läksid, jättis mulle oma jälje ja kurvastas mind," meenutas Mikovitš.

Ta mõtles, et oleks hea, juhuks kui Eestis on mõni kriis, kui sellise ettevalmistusega inimesi oleks rohkem. "See, mis ma olen Ukrainas näinud, oli üks ajend, miks ma läbisin mõne koolituse ja õpin veel juurde, et kui peaks olema mind vaja mingisuguses teises valdkonnas, siis ma olen olemas," nentis Mikovitš.

Järgmisel nädalal läheb Mikovitš taas Ukrainasse, aga ajakirjanikuna. "Pikema uuriva loo kirjutamine on mul praegu ikkagi kergem, kui kirikus jumalateenistusel osalemine, et kõik õigesti välja tuleks."