Vabatahtlik seltsiline: regulaarne suhtlus aitab eakatel üksildustunnet vähendad
Paljude eakate jaoks on pühadeaeg aasta kõige üksildasem periood. Üksildus ei tekita vaid kurbust, vaid võib olla ka mitmete terviseriskide algpõhjuseks. MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised on juba mitu aastat tegelenud eakate üksilduse leevendamisega, pakkudes neile võimalust regulaarselt kellegagi suhelda ja koos aega veeta.
Seltsiliste võrgustiku valdkonna juhi Karin Talalaeva sõnul on eakate huvi seltsilise leidmise vastu suur. Talalaev on olnud vabatahtlik alates 2022. aastast ning puutunud selle aja jooksul kokku paljude vanemaealiste inimeste üksildusega, olles neile seltsiliseks nii Harjumaal kui ka Lääne-Virumaal.
Talalaeva sõnul tehakse esimesel kohtumisel selgeks, millised on eaka inimese ootused ja soovid. Kõige sagedamini soovivad eakad lihtsalt kellegagi rääkida. "Selliseid nii-öelda tähenduslikke vestluseid pidada ehk rääkida temale olulistest asjadest, mälestustest, mõtetest ja olulistest teemadest," kirjeldas Talalaev.
Sageli soovivad eakad ka kodust välja saada, kuid vajavad selleks tuge. "Kuna õues on talvel libe ja konarilik, siis on väga keeruline üksinda minna ja on ka hirm kukkumise ees, et oleks selline väike turvamees kõrval," ütles ta. Lisaks tuleb jutuks ka igapäevaseid väiksemaid tegevusi, mille jaoks lähedastel ei pruugi aega jätkuda.
Kõik üksildased eakad ei julge või ei suuda ise abi otsida. Talalaeva hinnangul on see üks suuremaid murekohti. "Aga kindlasti on väga palju neid inimesi, kes meieni ei jõuagi. Nii et siin on suur töö ees, et need inimesed üles leida," ütles ta. Kui üksildustunne on sügavalt juurdunud, on inimesel endal keeruline ühendust võtta ning sel juhul peaks keegi kõrvalt tema olukorda märkama.
MTÜ tegevuse keskmes on põhimõte, et seltsiline ei tee eaka eest asju ära, vaid tegutsetakse koos. "Meie põhimõte ja tegutsemise ideoloogia on see, et me ei tee kellegi jaoks midagi. Seltsiline ja seltsitatav teevad koos," selgitas Talalaev, rõhutades, et sotsiaalteenused on eraldi, kuid seltsiline pakub eelkõige inimlikku kontakti.
Vabatahtlike panus on erinev, kuid enamasti külastavad seltsilised oma eakat sõpra kord nädalas. "Keskmiselt meie seltsilised käivad oma eaka sõbra juures kord nädalas poolteist tundi," ütles Talalaev. Neile, kel on vähem aega, pakutakse ka telefoni teel seltsitamist, mis nõuab väiksemat ajakulu.
Seltsiliseks olemise juures on Talalaeva sõnul kõige olulisem tahe ja aeg. "Kui on ainult tahe ja aega ei ole, siis paraku läheb see suhe lihtsalt lõhki," ütles ta. Lisaks peab seltsilisel olema huvi teise inimese vastu ja oskus kuulata. Vabatahtlikud saavad enne alustamist vestluse ja koolituse ning neid toetatakse ka seltsitamise käigus. Praegu on väljatöötamisel ka spetsiaalne tegeluskast, mis sisaldab harjutusi ja jututeemasid, et kohtumised oleksid sisukad ja toetaksid eaka vaimset heaolu.
Talalaeva sõnul ei kao üksildustunne kiiresti. Just seetõttu on oluline järjepidev suhtlus. "Üksildus ongi selline tunne inimese peas, et ta ei sobitu kuskile. Ta on nagu üks pusletükk ja enam mitte kuidagi kokku ei lähe," kirjeldas ta.
Seltsiline võib olla esimene samm, mis aitab inimesel taas end oodatuna tunda. "Kui ikkagi läheb hästi ja see koostöö on hea, siis mingisuguse hetke pärast on see, et see üksildustunne on nii palju vähenenud, et inimene tuleb kodust välja ja hakkab suhtlema teiste inimestega," ütles Talalaev.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe







