Abiline tõdes, et kuna keskaeg oli kristlik ajastu ja ka täna elame kristlikus kultuuriruumis, siis jõulude tähistamise juures on teatud sümbolid samaks jäänud. "Ka kirikukalender oli sama keskajal, mis ta on praegu, nii et kirikuinimesed tähistavad jõule küllaltki sarnaselt sellega, mis tehti keskajal," sõnas Abiline. "Kes on kirikust kaugemale jäänud, sellel on ka kombed teistmoodi, nii et selles mõttes on muutus toimunud küll."

Tänasel kujul kingituste tegemist Abilise sõnul keskajal ei olnud. "Peamiselt kostitati väga väärtusliku veiniga. Mustpead kinkisid suurgildi kaupmeestele ja raehärradele kalleid veine ja väga väärtuslikku söögikraami. Nii et kingitus oli pigem söödav," märkis Abiline ning lisas, et ka õhtusöögilaud oli kindlasti rikkalik.

"Aga enne rikkalikku lauda oli tegelikult ju paast. Jõulud on Kristuse sünd ja selleks pidi valmistuma. Kui tuleb valgus, siis on kõik mustus näha. Parem puhastame kõik ära, siis paast, meeleparandus, jõuluõhtu, siis 25. detsembril oli kirik ja 26. detsembril algasid päris pidustused. Siis võis rõõmustada, süda oli rahul ja siis istuti lauda," selgitas ajaloolane.

"Enne pidi olema väga hea õlu välja valitud ja laud oli väga lookas. Sellel oli ka oma maagiline tähendus, sest kui jõuluõhtul oli lookas laud, siis võis loota, et terve aasta on laud enam-vähem hästi kaetud."

Jõululaualt leidis lihakraami, sinki, suitsuvorsti, keelt, lõhet, maiustusi ja vürtse. "Vürtsid olid väga tähtsad, sest need näitasid jõukust ja staatust. Topsikud vürtsidega olid laua peal ja nendega sai maiustada. Magustoiduks suhkrus keedetud pirnid, õunad, pähklikook ja nii edasi," rääkis Abiline ning lisas, et seda kõike saame nüüd teada säilinud arvete pealt.

Ta lisas, et jõule iseloomustaski küllus ning valgus. "Näiteks vaesematele linnakodanikele jagati jõulude ajal kolmekordne portsjon. Ja majad olid hästi valgustatud tõrvikute ja küünaldega. Seda pidi palju olema, see ka maksis, aga jõuluajal kokku ei hoitud," sõnas Abiline.

On ka teada, et jõulupühade ajal oli mustpeadel ja suurgildlastel majas puu või kaks, mida ehiti paberist roosidega. "Aga mis puu see täpselt oli, seda ei ole öeldud. Ajaloolased vaidlevad selle üle. Puud viisid spetsiaalsed puukandjad gildi majast raekoja platsile, seal pandi need puud püsti ja tantsiti puude ümber. On andmeid ka, et pühade lõpus pandi puud raekoja platsil põlema," lisas ta.