Aasta lapsehoidja Jarmo Välk: pisiasjade märkamine pakub lastele erilist rõõmu
Aasta lapsehoidjaks Jarmo Välk rääkis "Ringvaates", et lastele pakub erilist rõõmu, kui nende puhul ka väiksemaid asju märgatakse ja kiidetakse.
28-aastane Jarmo Välk töötab Viljandi külje all SA Perekodu Jaagu lasteaed-põhikoolis, kus käib kokku 46 sügava puudega last. Välk on nende hoidja ja abiõpetaja olnud ligi viis aastat.
Sel aastal saatis Perekodu tiim Välgu kandidatuuri vabariiklikule konkursile ning ta pälvis aasta lapsehoidja tiitli.
"Olles olnud juba teatud aastad meil tööl, käinud läbi Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoolis lapsehoidja neljanda ja viienda taseme õppe, leidsime, et nüüd on tema kord. Järelikult siis üle-eestiline žürii nägi temas seda õiget aasta lapsehoidjat," rääkis Perekodu juhataja Hilka Raba.
Tunnustatuna ei jätnud Raba ka oma kolleege tähelepanuta. "Ta tegi asutuses kõigile töötajatele suure tordi välja ja tänab ikkagi meeskonda. Jarmo ütleb ka, et see ei ole ju tema tiitel, see on kogu meeskonna," lausus Raba.
Perekoju sattus Välk kaitseväe asendusteenistusse. Elukutselt ehitajaks õppinud Välk paigaldas enne lapsehoidjaks saamist õhksoojuspumpe ja konditsioneere ning tegi ventilatsioonitöid.
"Usulistel põhjustel ma ei läinud kaitseväkke ja tulin siia asendusteenistusse. Meil oli kokkulepe, et käin aasta aega ära ja siis lähen tavatööle tagasi, panen neid pumpasid edasi," rääkis ta.
Tänaseks on ühest aastat peaaegu viis aastat saanud. Perekodu puhul tõstab Välk esile nii lapsi, kelle eest hoolt kantakse, kui ka oma õhkkonda, mis asutuses valitseb. "Kõik on nii soojad ja toetavad. Kuigi töö on raske, siis ongi oluline see, et meeskond hoiab kokku. Seda me oleme siin tundnud ka."
Välgu sõnul on tal lastega terve elu hea klapp olnud. "Ka täitsa võõraste lastega. Kui oleme käinud lasteaedades külas, siis see klapp tekib nendega üsna kiiresti," märkis ta.
Kunstiõpetaja Kätlin Sinilind tõi välja, et abiõpetajana taipab Välk lennult, kuidas lapsi toetada, samuti oskab ta õpetajaid hästi mõista. Tema sõnul on Välk järjepidev ja konkreetne, kuid samas oskab ka lastega mürada.
"Õpetamises ja hariduses on nii palju naisi, et see mehelik puudutus, eriti nende meie eriliste lastega, on nii tähtis. See rõõmsameelsus, optimism, hellus, samas konkreetsus. Selline mehelik vaib on äge. Seda on lastele rohkem vaja," leiab Sinilind.
Välk tõdes, et kõige keerulisemad on olukorrad, kus lapsed agressiivseks muutuvad. Siis on oluline, et täiskasvanud rahulikuks jääksid. "Kui laps näeb, et sina oled rahulik, siis tema rahuneb ka kiiremini maha," rõhutas ta.
Selleks, et lastele rõõmu ja turvatunnet pakkuda, on oluline märgata pisiasju, märkis Väk. "Me oleme harjunud küll lapsi kiitma, aga tähele panna mingeid konkreetseid asju ja siis selle eest kiita, siis on näha seda erilist rõõmu laste silmis ja nägudes," lausus ta.
Kuna valdav enamus lapsehoidjaid on naised, on Välgu kõrvu tema kohta ringlevad negatiivsed jutud jõudnud. Samas otse ei ole talle keegi talle midagi halba öelnud. "Inimesi on erinevaid. Ma ei lase ennast sellel heidutada. Ma tean, et ma teen õiget asja, ja ma tean, et see on lastele oluline," jääb ta endale kindlaks.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"







