Aasta lapsehoidja Jarmo Välk: sügava puudega laste puhul on oluline usaldus
Sügava puudega laste koolis õpetaja abina ja lastehoius lapsehoidjana töötav Jarmo Välk rääkis "Vikerraadios", et aasta lapsehoidjaks valimisel oli väga suur roll ühtehoidval meeskonnal. Välk tõdes, et sügava puudega laste puhul on oluline võita nende usaldus läbi koostegutsemise.
"Paljud mu tuttavad ja vanad koolikaaslased on üllatunud, et Jarmo on valinud oma elus sellise ameti," ütles aasta lapsehoidjaks valitud Jarmo Välk. "Minu usuliste vaadete tõttu ei läinud ma kaitseväkke ja valisin asendusteenistuseks SA Perekodu."
SA Perekodus töötamine tähendab seda, et sihtasutuse alla kuulub ka Jaagu Lasteaed-Põhikool. "Mina olen ühes klassis hommikupoolikuti õpetaja abi ja pärast tunde olen lastehoius lapsehoidja," lisas Välk.
"Minu töö tähendab suurt vastutust, sest meie loome neile lastele iga päev turvalise keskkonna. Vanemad on usaldanud oma lapsed meie hoolde," ütles Välk, kes töötab sügava puudega lastega.
Koolis ja lasteaias on kokku 46 last, koolis on kuus klassi. "Jagub aega tegeleda iga lapsega eraldi. Ühe klassi suuruseks on kuni kuus last."
Välk käis Taanis õppimas ning tõi välja, et Taanis pannakse rohkem rõhku vabakasvatusele. "See põhineb looduskesksel kasvatusel. Lastele antakse rohkem vabadust, et nad areneksid, ise õpiksid end ümbritsevat elu tundma, õpetaja ei dikteeri teadmisi. Seal õpilased ise avastavad."
Välk tegeles Taanis põhiliselt ühe kuni kolmeaastaste lastega. "Ka seal oli märgata, et on tahvlites olemist. Lasteaias olid nutiseadmed keelatud."
Jaagu Põhikoolis nutiseadmed keelatud ei ole. "Seadmetes on päris palju õpivahendeid, mida kasutada ja mis lapsi arendavad. Mõned lapsed kasutavad tahvlit ka suhtlemiseks. Mõne lapse puhul on nutiseade isegi väga vajalik," tõi Välk välja.
Erivajadustega lastega töötamisel on kõige olulisem rahulikkus. "Usaldus tuleb võita läbi mingite asjade tegemiste, koostöös lastega. Kui täiskasvanu on ärev, muutuvad ka lapsed ärevaks."
Välk tõi välja, et vahel on juhtunud küll, et mingis olukorras läheb pinge väga suureks. "Siis palud kolleegil asja üle võtta. Kindlasti neid olukordi tuleb aeg-ajalt ette, aga üldiselt me püüame olla empaatilised ja rahulikud. Meeskonna töö on meil tõesti hea. Kui me näeme, et mõnel kolleegil on abi vaja, siis see käibki meil juba ilma midagi ütlemata."
"Ma olen arenenud sellele tasemele, kus ma täna olen, tänu oma meeskonnale, kes mu ümber on. Sealt saadud kogemused on mind arendanud," tõdes Välk.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Janek Luts