Kalmistugiid: tuure tehes kohtab ikka kahtlustavaid pilke
Kalmistugiid Iris Kreen rääkis "Ringvaates" kohalikust kalmistuturismist ning tutvustas erinevaid huvitavaid hauamonumente.
24-aastane Iris Kreen veedab suurema osa oma ajast kalmistutel. Kui ta parasjagu surnuaias kohal ei ole, teeb ta nende kohta uurimistööd. Sellega alustas ta juba kaheksandas klassis, kui koolitööna kodukoha kalmistu ära kaardistas.
"Koostasin Exceli tabeli, kus on matmispaikade koordinaadid, asukohad sektorinimistute järgi ja info, mis kalmu peal kirjas on. Nii palju kui võimalik kontrollisin seda infot ka matmisraamatust järgi, sest hauakivile ei lähe alati täisnimi ja ei lähe alati ka õiged daatumid. See, mis on hauakivil ei ole alati nii usaldusväärne kui kiriku- või matmisraamat," tõdes Kreen.
Kuigi Lääne-Euroopas on kalmistuturism populaarne nähtus, siis Kreen tõdes, et Eesti kalmistutel käies võib kohata imelike pilke või inimlikku uudishimu, kui grupiga mööda kalmistut käiakse.
Ülikooli lõputöös uuris ta aga lähemalt kalmistuskulptuure. "Skulptuuritabel on mul kasvanud 500 kuni 600 kanti. Need on siis need, mille autorit ma kindlat tean. On nii mõnedki skulptuurid, millel on skulptori signatuur juures. Üldiselt on neid vähe ja teadasaamine käib vastupidi. Tuleb kunstniku monograafiast või andmebaasist välja lugeda, et siin on tema skulptuur ja minna seda vaatama," selgitas ta.
Näiteks leiab Jakob Westholmi hauamonumendilt, mis on inspireeritud haridusmehe parima sõbra Kristjan Raua ühest teosest, Juhan Raudsepa signatuuri. "Raudsepa looming on väga eriilmeline. Ta on teinud üle saja hauakivi ja -monumendi, mille hulgast leiab ka täiesti plastilisi pronksist skulptuure. Näiteks Signe Tiidemanni hauasammas Käsmus, mida peetakse Eesti kõige ilusamaks. Samas leiab ka täiesti tavalisi hauakivisid," rääkis Kreen.
Viimase 20 aasta jooksul on ligi 50 hauamonumenti teinud näiteks Tiiu Kirsipuu. "Ikkagi tellitakse ja eriti just kuulsuste haudadele," lisas kalmistugiid.
Praegu viib Kreen teisi huvilisi kalmistutuuridele muu töö kõrvalt. Materjali, millest rääkida ja mida surnuaedadel uudistada oleks aga tema sõnul veel väga mitme uurimistöö jagu. "Näiteks leiab kalmistult Eesti esimese autoavarii ohvri hauakivi. Ka selliseid väikeseid pausikesi võib tuuris teha. Ühe tuuri tegin ka vabadussõdalaste haudadest. Kuna tegu on enamasti noorte meestega, siis nende enda lood ei olegi üldjuhul teada," selgitas Kreen.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"







