Taavi Kotka: eestlastele otsa vaadates näen, et me ei anna oma riiki ära
Drooniõppeprogrammi "Kuri kotkas" üks algatajatest Taavi Kotka rääkis saates "Hommik Anuga", et programmi eesmärk on tõsta elanikkonna droonibaasoskus sellisele tasemele, kust saab vajadusel kiiresti droonioperaatoreid välja õpetada.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm allkirjastasid oktoobris hea tahte kokkuleppe MTÜ-ga HK Unicorn Squad, et arendada ja populariseerida Eestis drooniõpet.
Programmi looja Taavi Kotka sõnul töötab õpet välja kaitseliit, kuid metoodika loomisel on tuginetud rindel kogemust saanud droonioperaatorite teadmistele. Kotka meenutas, et umbes poolteist aastat tagasi prooviti sarnast programmi välja töötada, kuid toonane metoodika ei toiminud. "Aga see on juba nii, et kui mingi asi ei õnnestu, tuleb proovida uuesti nii kaua kuni õnnestub," leiab ta.
Kotka sõnul on Eestis juba toimiv noorte drooniõpe, kuid täiskasvanutel puudub seni kättesaadav võimalus omandada droonide käsitsemise baasoskusi.
"Kurja Kotka" kursused on osutunud väga populaarseks ja esimese nädala jooksul registreeris end huviliseks 3000 inimest. Koolitusel osalejate seas on inimesi väga erinevast vanusest ja elualadelt – koduemandatest vanemate härrasmeesteni, kes soovivad õppida uusi oskusi. Esimese õppe on läinud üle saja inimese.
"Minu jaoks on kõige olulisem see, et pea kõik neist on öelnud, et nad tulevad ka teisele ja kolmandale kolmandale kursusele," sõnas Kotka.
Kotka rõhutas, et tema peamine eesmärk on tõsta Eesti inimeste droonilennu baasoskusi, et ärevama olukorra korral oleks võimalik kiiresti välja õpetada droonioperaatoreid.
"Mina ei ole kaitseliitlane ja minu vanuses seal kaitsekraavis automaadiga on ka vähe kasu, ma arvan, et minust on palju rohkem kasu, kui ma lendan nendega. Neid võiks olla rohkem," lausus ta.

Kotka rõhutas, et Ukraina sõjakogemus on näidanud droonide keskset rolli kaitse- ja ründeoperatsioonides. Tema sõnul kestab droonivõimekuse loomine tavaliselt vähemalt kaks kuud, kuid varasem teadmine võib kriisiolukorras vähendada väljaõppe aega.
"Sellepärast ongi tähtis, et me rahvana neid oskuseid omaksime. Me avame uusi lasketiire, käime püstolit ja automaati proovimas, me näeme seda kui normaalset kaitsevõime tõstmise osa. Iga eestlane, kes ei ole patsifist võiks korra pauku teha või proovida, mismoodi relva tagasilöök toimib. Sama on droonidega," leiab ta.
Vaatamata keerulisele aegadele tunneb Kotka ennast Eestit turvaliselt. Seda kindlust, et Eesti on turvalistes kätes, annavad talle inimesed, kes koolitustel osalevad.
"Ma vaatan nende silmavaadet ja ma saan aru, et nad päriselt armastavad Eestit. Nad tulevad selle tahtega, et sa ei võta seda maad meie käesti ära – sa saad vastu hambaid," kirjeldas ta.
"Ma kadestan soomlasi, kellel on sama suhtumine olnud juba aastakümneid. Soome reservi suurus on miljon inimest, meil on mõnikümmend tuhat. Selleks, et me rahvana tahame siin maal elada, tahame seda maad kaitsta, siin olla, tuleb tööd teha, tuleb harjutada, tuleb õppida. Õpime siis! Aga ma vaatan seda nägu ja seda riiki ei võta ära," lausus Kotka.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Hommik Anuga", küsis Anu Välba










