"Ta kaalus 1309 grammi ja oli väga pisike. Mu käest küsiti, kas ma olen nõus kohe lapse oma sülle võtma, sest vanema kontakt on hästi oluline, sain oma lapsega koos olla, ema jäi veel keisrilõike opituppa ja nägi last neli tundi hiljem," meenutas Mia Emilie isa Valter Põld oma lapse sündi.

Haigla keskkond võrreldes ema üsaga on väga mürarohke ja ereda valgusega, tõdes Tallinna lastehaigla neonatoloog doktor Anette Aija, kes kaitses 22. augustil Tartu Ülikoolis väga enneaegsena sündinud laste teemalise doktoritöö. "Kahjuks tuleb teha lapsele ka palju valulikke protseduure."

"Enneaegsena sündinud laste suremus ja rasked terviseprobleemid on märgatavalt vähenenud. "On olnud ka alla viiesajagrammiseid beebisid, kes on väga vaprad ja tugevad ja saavad oma eluga kenasti hakkama," nentis Aija.

Teaduslikult on tõendatud, et oluline roll enneaegselt sündinud lapse ravis on vanemate kaasamisel. "Sama oluline kui hingamisaparaat ja ravimid, on ema või isa juuresolek."

Mia Emilie isa nentis, et käib päeval tööl, aga kõik vabad hetked on lapse kõrval. "Pean käima ka kodus, sest seal on minu üheksa-aastane tütar. Nädalavahetused olen kõik beebi juures haiglas," tõdes Põld.

"Meie teadusuuringust tuli välja, et need lapsed, kes kuulsid enam oma ema või isa häält, nende laste tähelepanu ja keskendumisvõime seitsme kuu vanuses oli parem. Ja ka nende laste kõne areng ühe aasta vanuses oli parem," tõi Aija välja.

Väga oluline roll on ka muusikal. Muusikaterapeut Marion Musting on töötanud Tallinna lastehaiglas enneaegselt sündinud beebide ja nende vanematega seitse aastat. Teraapia üheks eesmärgiks on luua sarnane heliline keskkond, mida laps kuulis ja koges ema kõhus olles.

Nende helide imiteerimiseks kasutab Musting spetsiaalseid muusikainstrumente.

"Mida sellised muusikalised sekkumised teevad, nad kindlasti aitavad stabiliseerida beebi elulisi näitajaid, nagu südamelöögisagedust ja hingamisrütmi," tõi Aija välja.