Lisaks sportivatele inimestele aitavad kompressioonpõlvikud ja -sokid ka neile, kes teevad seistes tööd, kellel on raske füüsiline töö jalgadel, lapseootel naised, kel on jalgadel lisaraskus ja inimestele, kes palju reisivad.

"Meil on pindmised veenid ja lümfisüsteem, mis ei ole kuigi efektiivsed. Venoosne veri tahab jalgadest südame poole tagasi jõuda, aga see ei ole nii lihtne. Iga meie sünnipäevaga kahjuks jääb veri rohkem jalgadesse. Kui kompressioonpõlvikud jalga panna, surutakse pindmine veeni- ja lümfisüsteem kokku ja veri läheb süvaveenidesse, kus süsteem on palju efektiivsem," selgitas füsioterapeut Katre Lust-Mardna.

Lisaks kompressioonpõlvikutele on efektiivsed ka kompressioonsokid, -säärised, ja -püksid. "Mina soovitan kõige rohkem põlvikuid. Eriti kui inimesel on kannakõõluse probleemid," lisas füsioterapeut.

Sobiva suurusega toote leidmiseks tasub nõu pidada füsioterapeudiga.

Tooted ei sobi inimestele, kelle jalgade turse on põhjustatud mõnest tõsisemast südame-veresoonkonnahaigusest, kellel on jalgades põletikulised protsessid, näiteks roospõletik või ka diabeetilised jalad, tundlikkuse häired jalgades.

Sportlased on tagasisidestanud, et need, kes on jooksnud võistlustel kompressioonpõlvikutega, on 24–48 tundi hiljem lihasvalulikkust palju vähem. "Sääred ja jalad on kergemad."

Kompressioonpõlvikute ja -sokkide jalgatõmbamisel on väga oluline jälgida üht lihtsat, aga toimivat reeglit. "Sageli ei teata, et enne põlvikute jalgapanemist tuleb jalg üleval hoida, olla viis minutit selili, jalg lae suunas üles, teha jalad värskeks ja siis alles põlvik jalga tõmmata. Paljud tõmbavad põlviku paksu jala peale ja tunnevad end siis ebamugavalt," juhendas füsioterapeut.