"Kolmas koht esimese korra kohta on päris hea," tõdes tõstukijuht Marleen Sinikas, kes igapäevaselt rekadelt kaupa maha laeb. "Ma olin tõstukijuhitööd kõrvalt näinud ja mulle tundus see töö nagu autosõit. Paned raadio tööle ja sõidad ringi. Kui selle eest palka ka makstakse, siis on ju ülihästi. Mulle tundus see lihtsalt nii uskumatu. Ma olen oma tööga nii rahul."

Sinikas töötab raketiste rendifirmas Peri. "Praegune suurem objekt on meil Rail Baltica."

Sinikas sattus sinna tööle põhjusel, et soovis elukutset vahetada. "Olin hästi pikalt kelner, aga see töö mulle üldse ei sobinud ja tahtsin teha kardinaalset muutust. Alguses plaanisin minna kommipoodi, kus saab palju kommi süüa või siis autovaruosade müüjaks. Kõik, mis ma õppinud olen, olen õppinud töö juures koha peal. Pead ise proovima ja katsetama ja selle käigus õpid."

Aastate jooksul on Sinikase sõnul tal igasuguseid asju maha kukkunud. "Kilbid maksavad sadu tuhandeid. Kui sul on ikka neli-viis viiesaja kilost kilp käppade peal ja kui sa selle reka pealt maha tõmbad, siis see ei ole väike summa. Aga endal mul kõige kallimad ongi olnud vist kilbid ja postivormid. See, mida saab remontida, läheb remonti ja mida remontida ei saa, see kantakse maha," selgitas Sinikas. "Kiirustada ei tohi, peab endas kindel olema."

Saksamaal toimunud tõstukijuhtide maailmameistrivõistlustele StaplerCup innustas Sinikast minema elukaaslane. "Eestis oli kolm eelvooru. Tuli laduda kastidest torn ja sõita sellega üle rambi nii, et kastid maha ei kuku. Kaste tuli ka reka peale ja reka pealt maha tõsta, samuti pidi liigutama asju riiuli peal. Kiiruse ja täpsuse peale."

Sinikas läks enda sõnul võistlusele pigem proovima ja kogemust saama, sest tal oli väike laps kaasas ja ta ise oli samal ajal ka rase. "See oli üks mu eluunistusi Saksamaale võistlema pääseda," sõnas Sinikas.