Merle Jääger ütles, et Florence Foster Jenkinsit on väga tore mängida. "Kui kevadel mulle sellest räägiti, siis tabas mind kergekujuline paanika," sõnas ta ja lisas, et ta käis selle lavastuse jaoks ka hääleseades. "See andis mulle mõningase kindlustunde, aga siin on oluline konks, et tegelikult olid Florence Foster Jenkinsil olemas kõrged noodid, aga mul on madalaid kõvasti, kuid siis ma avastasin enda jaoks huvitava nipi, kuidas ma kõrged kätte sain."

"Ma arvan, et asi on tema lustakuses ja enesekindluses, millega ta seda teeb, see on väga armas," kinnitas ta ja lisas, et Florence Foster Jenkinsi plaate pressitakse ja müüakse siiamaani. See Jäägerit liiga palju ei mõjutanud, kuidas keegi teine varem Jenkinsit kehastanud on. "Ma olen seda Meryl Streepiga filmi kunagi näinud, aga nüüd ma seda spetsiaalselt üle ei vaadanud, ma teen seda ikkagi natukene omas võtmes."

"Kui me neid lugusid harjutasime, siis ma käisin ooperitrennis, nagu ma kõigile ütlesin, sest kui sa kaks korda järjest "Öökuninganna aaria" läbi laulad, siis on selline tunne, nagu oleksid pool tundi jooksulindil lasknud, ma avastasin ühel hetkel, et mu jalatallad higistavad ka, seega ma mõtlesin, et peaks ooperitrenni minema dressides," ütles ta.