Hussari sõnul on tähnikhirv Ida-Aasiast pärit loom, kes on toodud Euroopasse hirveaedadesse, et oleks rohkem jahipidamisvõimalusi. "Ta on väga atraktiivse välimusega. Kuskil sada aastat tagasi alustati sellega ja hirve leiab mitmel pool Euroopas, ta on olemas ka Uus-Meremaal. Aga igale poole, kus ta tänaseks olemas on, on ta inimese poolt toodud," tõdes Hussar.

"Kuna tähnikhirvi on looduses meil kõige lähemal Lätis ja see piirkond, kus hirve märgati, on kangesti Läti piirile lähedal, siis ega muud varianti ei ole, kui Lätist on noorepoolsem tugev pull jooksuajal liikuma läinud ja otsib uusi elupaiku," lisas ta.

Üks variantidest on, et tähnikhirv suundub koju tagasi, kui avastab, et liigikaaslasi tal Eestis ei ole. "Aga siin kõrval on teine olukord veel. On olemas üle-euroopaline invasiivsete võõrliikide nimekiri ja imetajate hulgast leiab ka tähnikhirve. Ega me teda siia elutsema ei soovi. Kui ta nüüd tagasi Läti poole ei juhtu liikuma, siis seadusele vastavalt on meil kohustus ta sealt välja küttida," selgitas Hussar.

"Hea oleks, kui see püsikski jahimeeste murena, siis on asi kontrolli all," lisas ta.

Invasiivseteks liikideks loetakse neid, kes on võimelised kohanema kohalike oludega, intensiivselt paljunema ja hakkavad selle käigus ohustama kohaliku ökosüsteemi tasakaalu.

Hussarile on jäänud senistest kohtumistest mulje, et tähnikhirv autot ega inimesi eriti ei karda. "Otsest märki, et ta mõni kasvanduse loom oleks, ei ole, aga inimpelgust tal suurt ei ole," sõnas Hussar ning lisas, et tähnikhirve märgates võib sellest ka kohalikule jahiseltsile märku anda.