"See on Eesti kõige kõrgem veetorn, kõrgem kui Kõpu tuletorn. Bekkeri veetorn. Kunagise Bekkeri laevatehase veetorn," ütles laternamatkasid juhtiv Mihkel Reile.

Torn valmis Reile sõnul 1914. aastal, kui Venemaa valmistus esimeseks maailmasõjaks ja Tallinnasse hakati rajama hiiglaslikku Peeter Suure sõjasadamat. Reile sõnul meelitati siia väliskapitali, et rajada uusi laevatehaseid. "Konkreetset kolm tükki neid Tallinnasse kerkis: Vene-Balti, Bekkeri ja võib-olla tänasel päeval kõige tunum Noblessneri laevatehas. Põhimõtteliselt võime tsaariaja lõpus nimetada Tallinnat suisa Euroopa laevaehituse pealinnaks," rääkis ta.

Kuna Bekkeri tehas paiknes toona linnast eemal, tuli rajada ka elamupiirkond. "Inimene ei saanud siia linnast tööle, ta pidi siin elama ja järelikult tuli rajada kogu elukeskkond," selgitas Reile. Siiski kujunes ettevõte ebaõnnestunuks. "Bekkeri laevatehas on läbi aegade valmis ehitanud vaid kolm laeva."

Veetorni roll oli tagada veevarustuse surve, et pumbad ei peaks ööpäevaringselt töötama. "See sama ülemine jäme osa tornist, see on tegelikult veepaaki täis. Ja kuna ülevalt läheb jämedaks, on seda torni Kopli kohalike kõnepruugis pikalt hüütud Kopli rusikaks," märkis Reile. Torn oli töökorras veel 1990. aastatel.

Arhitektuuri poolest loetakse Bekkeri veetorni üheks silmapaistvamaks 20. sajandi alguse raudbetoonehitiseks, mida võrreldakse vesilennuki angaarideg, lausus Reile. "Teda loetakse ka tegelikult terve Kopli üheks efektsemaks ehitiseks."

Pärast taasiseseisvumist sai tornist eravaldus. "Aastal 2000 torn erastati ja omanikul oli plaan siia omale elamine teha, aga see plaan jäi toppama," meenutas Reile. Mõni aasta hiljem toimus aga kummaline vahejuhtum.

"Aastal 2004 sõitis naabrite sõnutsi siia ühel hommikul mitu kaubikut, kärud järel, terve brigaad tublisid ehitusmehi, uks tehti lahti ja kärin-mürin hakkas pihta. Naabrid küsisid, mis toimub, ja muidugi tublid ehitusmehed lahkelt ütlesin, et tornis hakkab remont, hakkab ümberehitus ja kõigepealt tuleb vana risu jalust ära viia. Väga tubli brigaad oli. Väga pikad päevad olid. Ainuke häda oli see, et omanikul ei olnud ehitusbrigaadiga mingit seost," rääkis Reile.