Matsalu loodusfilmide festivalil linastub Aare Baumeri dokumentaalfilm "Seitse liiva", mille valmimine kestis tervelt kolm aastat.

"Peab valima ranna, kus liiv kõige paremini laulab ja õige pinnatemperatuur peab olema, üle 26 kraadi. Oluline on ka niiskus. Liiva laul kostab paremini siis, kui terad on ühesugused ja õhuniiskus on alla 60 protsendi," selgitas loodusfilmi "Seitse liiva" autor ning Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer, kuidas kuulda liiva laulu.

Kiuksuga liivadel on Baumeri sõnul selline omadus, et käsi peab liival liikuma kiiremini kui 0,4 meetrit sekundis. "Kui käsi liigub alla selle, siis häält ei tule."

Kui libistad käega üle liiva, hakkavad terad Baumeri sõnul pinnakihis võnkuma ja see kandub edasi teistele teradele. "Laulva liiva eripäraks on selle puhtus, ained pesevad terasid ja tuul sorteerib neid kaalu järgi."

Baumeri sõnul oli filmi tegemise algideeks teha film, kus kõik on chill. "Hakkasin uurima, kuidas saaks teha filmi nii, et kasutada chill`i eestikeelseid sünonüüme, aga selgus, et sellele sõnale polegi eestikeelseid vasteid," tõdes Baumer, kes soovis filmis seitse korda erineval moel seda tunnet kirjeldada.

"Aga kas ma saan seitse korda näidata filmis kuidas päike tõuseb ja loojub, läheb ju igavaks. Filmis on üks huvitav koht ämbliku ja sipelgaga. Nõva rannas on see hästi huvitav, et istud rannas maha ja sipelgad on sul kohe peal. Ja juhtub selline asi, et kui sa kaamera valmis paned, on mitu maailma. Üks maailmadest on see, kus sina elad, teises maailmas elavad väiksed putukad, kellel käib oma maailmas suur möll. Avastad äkki, et maailmasid on nii palju," nentis Baumer.