"Veri on bioloogiline materjal, mis säilib piiratud aja jooksul ja sellepärast on meil regulaarselt ja pidevalt vaja oma verevarusid uuendada. Haiglates on iga päev patsiendid, kes vajavad elupäästvat ravi," ütles Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Ave Lellep.

Täisvere kott, mis doonorilt saadakse, jagatakse osadeks. "Need osad on punalibled ehk erütrotsüüdid, vereliistakud ehk trombotsüüdid ja plasma. Iga vere osa säilib erineva aja jooksul ja erineval temperatuuril," selgitas Lellep. "Vereliistakud säilivad vaid seitse päeva toatemperatuuril kiigutades. Kiigutada on sellepärast, et ei moodustuks klompe. Plasma külmutatakse ja see säilib kolm aastat."

Null negatiivset veregruppi nimetatakse kuldseks vereks, sest see sobib kõikidele inimestele. "Seda kasutatakse ka erakorralises meditsiinis, kui on kiiresti patsiendi veregruppi teadmata vaja teha elupäästev vereülekanne," sõnas Lellep.

Vereloovutamisprotseduur kestab kümme minutit, aga kogu eelneva ja järgneva ajaga ehk puhkusega koos võtab protsess kuni tund aega.

Verd kogutakse iga päev ja kolmes asukohas. "Peamaja asub Ädala tänaval, väike doonorikeskus Ülemiste linnakus ja meil on ka liikuv grupp, mis liigub ringi erinevates asukohtades," ütles verekeskuse juht.

Verekeskuses tehakse verest erinevaid veretooteid vastavalt patsiendi vajadusele ja haiglate tellimusele. "Ükski veretoos ei välju haiglasse ilma et testid oleksid tehtud ja need oleksid korras, siin on hästi mitmekordne kontroll," selgitas Lellep.

Lellepi sõnul on Eestis tasustamata vabatahtlik veredoonorlus. "Inimene tuleb verd loovutama oma heast tahtest, me usaldame doonorit ja see põhineb suuresti aususel. Meil pole võimalik kõiki inimese eluviise ja tegevusi kontrollida ja kui on kahtlus oma tervise osas, siis ära loovuta seekord," tõi Lellep välja. "Loovutus ei tohi ju ka loovutajat ennast kahjustada. Meie eesmärk on koguda nii vähe kui võimalik ja kasutada nii palju kui vajalik."