Linnuökoloog: lindude toitmine võib kaasa tuua haiguste leviku
Linnuökoloog Marko Mägi rääkis Vikerraadios, et linnalindude ja -loomade toitmise keelu kaotamine Tallinnas võib viia olukorrani, kus untsu võidakse keerata protsessid, mida linnas on teadlikult vaja hoida. Linnalinnud ja -loomad ei vaja Mägi sõnul lisatoitu, toitmine toob kaasa tuvide, kajakate ja rottide liigse arvukuse, mis omakorda võib põhjustada mitmete haiguste levikut.
Tallinna linnavalitsus lubab nüüdsest taas avalikus kohas linde ja loomi toita. "Mul on tunne, et kui inimesele anda liigne vabadus, päädib see ühel hetkel suure segadusega. Looduslikud protsessid kipuvad sassi minema, lindude toitmine linnas on just selline teema, see on minu isiklik seisukoht, et linnaoludes ei pea ma seda heaks praktikaks, kui mitte mingisuguseid piiranguid ei ole," ütles linnuökoloog ja loodusteemaliste lasteraamatute autor Marko Mägi, kelle arvates peaks linnalindude ja -loomade toitmine olema mingil määral siiski reguleeritud, sest liigne vabadus võib lõppeda ühel hetkel liigse ogarusega.
Mägi sõnul võib piirangute puudumine viia olukorrani, kus inimesed valimatult hakkavad linde ja loomi toitma, põhjendades sellist käitumist argumendiga, et kui ei ole keelatud, siis järelikult on lubatud. "Samas inimesed ei teadvusta, mis võivad olla sellise teguviisi tagamaad, kuidas võidakse untsu keerata protsessid, mida tegelikult linnas on teadlikult vaja hoida," lisas Mägi.
Linnas toimub tema sõnul niigi kogu aeg lindude ja loomade passiivne toitumine. "Eelkõige pean ma silmas meie prügikastides toimuvat. Tartus on varesed kesklinna prügikastid kõik ära sorteerinud."
Kui suuri linde nagu varesed, tuvid ja kajakad hakatakse ohjeldamatult toitma, võib see viia olukorrani, kus väikesed linnud on sunnitud taanduma. "Kui mingid linnurühmad saavad domineerivaks, on suur tõenäosus igasuguste haiguste tekkeks, mis hakkab arvukust kiirest kahandama. Halvemal juhul võivad need olla haigused, mis ka inimesele üle kanduvad," sõnas Mägi.
Tüüpiline probleem on näiteks see, et vanemad inimesed loobivad aknast välja toidujäätmeid, mille tulemusena on maja ümbrus ja aknalauad lindude väljaheiteid täis. "Olen pidanud ka isiklikult mõne väga probleemse inimesega rääkima. Minu senine praktika on näidanud, et mul on vist õnnestunud neile selgeks teha, mida selline teguviis põhjustab."
Linnaloomad ei vaja lisatoitu, nende elupaik on juba kohanenud inimeste jäätmetega, toitmine toob kaasa tuvide, kajakate ja rottide liigse arvukuse. "Rottide arvukus võib kasvada meile nähtamatult," tõdes Mägi.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", saatejuht Kaja Kärner







