"Muusika juurde jõudsin ma lootusetult hilja. Tavaliselt jõutakse muusika juurde 7-aastaselt, aga mina läksin esialgu hoopis võistlustantsu tegema. Ma ei olekski võib-olla muusika juurde jõudnud, aga õnnetu juhuse tõttu mu tantsuõpetaja lahkus ja otsustasin ise, et tuleb midagi muud ette võtta. Saatuse tahtel ja erinevate õpetajate soovitusel jõudsin 12-aastaselt muusikakooli," ütles dirigent, helilooja, muusikapedagoog ja 2028. aastal toimuva üldlaulupeo ja noorte laulupeo kunstiline juht Riivo Jõgi.

Jõgi on Tallinna Politseiorkestri peadirigent, Tallinnas juhatab Nõmme muusikakooli sümfooniaorkestrit ja kõige pikemalt on tegutsenud kodulinnas Põlvas, kus ta õpetab muusikakoolis laulmist ja juhatab Põlva linna keelpilliorkestrit.

"Väga suur osa minu tööst on arranžeerimine, heliloomingu kirjutamine," lisas Jõgi. "Mulle meeldib väga ka oma aias töötada, vaikselt kivisillutise vahelt umbrohtu kitkuda ja pange panna. See on väga meditatiivne töö."

Üldlaulupeo ja noorte laulupeo kunstilise juhi töö on Jõgi sõnul väga keeruline, sest nõuab päris palju kompromisside otsimist. "Lõpuks isegi ka kõige tugevamatel hakkab see mingil määral justkui nagu tervise peale. Kui käia tohutult nendes lõpututes proovides, anda intervjuusid, kõike koordineerida, nii mõnigi on öelnud, et ei saa magada hästi, toitumisega pole kõige paremini, see mõjutab organismi rohkem kui võiks arvata," selgitas Jõgi.

Õnneks on olemas laulu- ja tantsupeo kunstiline kollektiiv, kuhu kuuluvad kõik erinevate liikide juhid ja kõik otsused langetatakse ühiselt. "See on kõige lähem ring, kellega hakkame koostööd tegema," tõdes Jõgi.

Kunstiline juht vastutab selle eest, et valib repertuaari ja tegeleb eelproovidega. "Tööpõld on lõputult suur. Kunagi keegi ütles, et see on nagu avatud arve restoranis, kuhu kogu aeg tiksub peale ja sa kunagi ei tea, mis sellest lõpuks välja tuleb," tõi Jõgi võrdluse.

Jõgi sõnul on praegu suureks mureks aga dirigentide järelkasv, sest neid ei tule nii palju peale, kui vaja oleks.

2028. aastal toimuv laulupidu keskendub kolmele olulisele ajafaktorile ehk minevikule, olevikule ja tulevikule. "Minevikuvaates on 2028. aasta juubelite aasta. Eesti Vabariik saab 110. aastaseks, laulvast revolutsioonist möödub 40 aastat. Kultuurilooliselt oleme jõudnud sinnani, kus mõned olulised heliloojad tähistavad oma 100. sünniaastapäeva nagu Arne Oit, Uno Naissoo, kirjanikest Ellen Niit. Loomulikult ei puudu laulupeolt ka uudislooming ja nõndaviisi see laulupeo kava kokku kujunebki," tõdes Jõgi.

2028. aastal kulgeb laulu- ja tantsupidu läbi kahe nädala. "Esimene nädal on tantsijate ja teine nädal lauljate- ja pillimängijate päralt. Laulupeo kontsert kulgeb läbi kolme päeva," lisas Jõgi.