Väliseesti koolivõrgu edendaja: tahe õppida eesti keelt on väga suur
Eestikeelse hariduse alalhoidja ja väliseesti koolivõrgustiku koordinaator Merike Barborak rääkis Vikerraadios, et eesti keelt saab praegu õppida 82 õpetuskeskuses üle maailma. Barboraki sõnul algab armastus keele vastu perekonnast, kuid tahe õppida eesti keelt ja kultuuri on ikkagi väga suur.
Üle maailma tegutseb koole, kus väikesed eestlased saavad eesti keeles õppida. Lisaks veebipõhine Üleilmakool, kus möödunud õppeaastal õppis 350 õpilast 35 riigist. Suvel saavad paljud neist kokku Eestis, Üleilmakooli linnalaagris Tartus.
"Tahtsin maailma uudistada ja pärast Tartu Ülikooli lõpetamist leidsin ennast Ameerika Ühendriikidest. Käisin seal magistrantuuris ja kuigi Ameerikasse jäämise plaani mul ei olnud, siis elu lihtsalt viis mind sinna," ütles eesti keele ja eestikeelse hariduse alalhoidja ja väliseesti koolivõrgustiku koordinaator Merike Barborak, kes elab Ameerika Ühendriikides juba üle 20 aasta.
Kohapeal elades tekkis tunne, et tahaks eestlastega koos olla ja ta võttis ühendust New Yorgis tegutseva Eesti Kooli juhatajaga ja ütles, et tahaks kuidagi aidata. "Tema vastas, et tule siis Eesti Kooli tööle," meenutas Barborak.
Sel suvel said Põltsamaal kokku väliseesti koolide õpetajad. "15 riigist oli kohal üle 60 õpetaja," lisas Barborak. "Meie võrgustikus on 350 õpetajat ja eesti keelt saab praegu õppida 82 õpetuskeskuses üle ilma."
"Sellistel üritustel jääb tavaliselt meelde õpetajate meeletult hea energia ja just tahe õpetada eesti keelt, sest eesti keel ja kultuur on neile väga südamelähedane. Müts maha nende ees, sest enamik neist teeb seda tööd vabatahtlikult, eestlus on nende jaoks hobi ja elu," tõi Barborak välja. "Eesti riik toetab meid, me ei ole üksinda."
Barboraki sõnul ei ole oluline, et riik peaks kõik kinni maksma, tahe õppida eesti keelt ja eesti kultuuri on ikkagi väga suur. "Eriti just suuremates kogukonnakeskustes. Initsiatiiv on ikkagi kõige tähtsam."
Üleilmakool on tegutsenud üle kümne aasta. "Kool tegutseb eesti riigi toetusel. Õpilaste arv on kasvuteel. Vajadus sellise kooli järgi on eelkõige algajatel ja eesti keelt võõrkeelena õppivatel õppuritel."
Kõik algab perekonnast ja vanemate suhtumisest. "Kui vanematel on armastus eesti keele vastu, neil on kontaktid Eestis, on toetav kogukond, on ka keeleõpe lihtsam," tõi Barborak välja.
"Eesti tundub enamusele välismaal elavatele peredele väike armas turvaline riik. Paljud vanemad saadavad lapsi suveks Eestisse, et nende keeleoskus paraneks. Kui kuulete mõnda last aktsendiga rääkimas, ärge minge kohe inglise keelele üle, aidake tal eesti keeles rääkida," sõnas Barborak.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier






