Tallinnas Pirita rannas toimub tipptasemel Baltimaade suurim rannatennise turniir ja sellest innustust saanuna võttis reketi kätte ka näitleja Franz Malmsten. 

"Võiks öelda, et ma olen muidu suur spordimees, aga see aasta on sportimine väga lühikeseks jäänud algul suvelavastuse proovide tõttu ja nüüd villa avamise tõttu Pärnus. Ma sõidan lohesurfi ja on plaanis tulla Piritale sõitma, sest tuult on meil sel suvel ju kogu aeg olnud. Seni ma pole saanud minna, sest olen pidanud tööd tegema," muheles Malmsten

Rannatennis on lõbus tenniselaadne reketiala, kust võib leida sugemeid rannavõrkpallist ja sulgpallist. Eestis on ala harrastatud üle kümne aasta.

Eesti koondise peatreener Ken-Kristjan Toomjõe näitas ette, kuidas reket kätte võtta ja palli põrgatada. "Võta reket nagu haamer kätte," juhendas Toomjõe.

Rannatennis sai alguse juba 1960. aastate lõpus Itaaliast, kus kaks profitennisisti olid parasjagu kuskil turniiril, oli paus, nad läksid randa ja hakkasid palliga kõksima. "Inimesed tulid lähemale ja vaatasid, et mis huvitav mäng see on, mehed ütlesid, et rannatennis ja niimoodi see pihta hakkaski," selgitas Baltimaade suurima rannatenniseturniiri korraldaja Andres Susi.

Aja jooksul on rannatennis muutunud puhtalt amatöörspordist profispordiks, toimuvad ametlikud suured turniirid suurte auhinnarahadega.

"Tunne on väga hea, ma arvan, et jäämegi täna siia randa," ütles Malmsten pärast mängu. "Võiks lausa võistlustele minna."

Malmsteni sõnul on rannatennises palli vastuvõtmine kõige keerulisem. "Iga asja vastuvõtmine on kõige keerulisem. Asju ära lüüa on väga lihtne."

"Eesti on rannariik, meil on väga palju randasid, kus seda ala harrastada. Hooaeg algab juba mais, mõned harrastavad ka lumetennist, kui esimene lumekirme on maa peal, ka veel mängitakse. Talvehooajal mängime peamiselt sees. Tallinnas on vähemalt kolm rannasisehalli. Ka Pärnus ja Tartus on sellised hallid olemas, nii et võimalusi rannatennise mängimiseks on küll ja küll," tõdes Susi.