Algatuse idee sündis soovist ühendada rahvuslikud sümbolid juba tähendusrikka rahvakalendri tähtpäevaga. "Jaanilaupäev on inimestele südamelähedane, miks mitte siis oma sõnajalaõie otsingutel panna ka vööle kirivöö," ütles Vihman saates "Vikerhommik".

Kirivöö on enamasti naiste riietuse juurde kuulunud vöö, mida kanti 18. ja 19. sajandil. "Kõige lihtsamini seostub see triibuseeliku komplektiga. Kui mõelda laulu- ja tantsupeo riietusele, siis just see geomeetriliste kirjadega vöö, mida naised triibuseelikuga vööl kannavad, on kirivöö," selgitas Kristel Vihman.

Kuigi ajalooliselt oli tegu peamiselt naiste aksessuaariga, julgustab Vihman tänapäeval kirivööd kandma kõiki – sõltumata soost või rahvusest. "Mina leian küll, et see, kes seda oma hinges soovib, loomulikult võib kanda. See on väga ilus žest," lisas ta.

Täiskomplekt rahvarõivaid on kallis – tihti maksab mitu tuhat eurot. Kirivöö on seevastu väiksem ja taskukohasem detail, mida võib ka tänapäevaste riietega kanda. "Vöö peaks maksma kuskil vähemalt 150 eurot, et sa tead, et see töö on kvaliteetne," märkis Vihman, viidates töömahukusele.

Kirivöö muster ei ole juhuslik – tihti peegeldab see päritolu, kuigi mustrite täpne määratlemine pole lihtne. Rahvusmuuseumide kogudes on tuhandeid vöid, kuid mitte kõik ei ole üheselt paikkondlikult määratavad. Seetõttu tasub valida vöö, mis endale lihtsalt kõnetav tundub, soovitas Vihman.

Korraldaja sõnul on kirivööpäev hästi vastu võetud. Osalemiseks piisab, kui kanda kirivööd ning jagada sellest pilti sotsiaalmeedias teemaviitega kirivööpäev2025. Lisaks piltide jagamisele saab kirivööpäeva kodulehel edastada ka oma isikliku loo. "Kui sul on peres oma kirivöö traditsioon, jaga seda lugu – see on osa meie kultuuripärandist," julgustas Vihman. Kogutud lood võivad leida hiljem kasutust näitusel või uurimistöös, ent jäävad anonüümseks.